Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö "Metallide Kõvadusteimid" (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli , Rockwelli ja Vickersi meetodil.
Töö selgitav osa: Kõvadus on materjali võime vastu panna lokaalsele plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel. Kõvadust määratakse otsiku (intentori) toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist (nt teemant , kõvasulam, karastatud teras) ja on kuuli, koonuse või püramiidi kujuline. Enamlevinud meetod on kõvaduse mõõtmine sissesurumise teel. Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise teel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Peale koormuse kõrvaldamist jääb materjali pinnale jälg. Mida väiksem on materjali kõvadus, seda vähem vastupanu see osutub ning seda sügavamale tungib otsig ning suurem on tekitatud jälg.
Kõvaduse määramine Brinelli meetodil: Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul. Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile mõjuva jõu ning materjali pinnale tekitatud sfäärilise jälje pindala suhtena.
Kõvaduse arvutamiseks kasutatakse valemit:
HB=
Kus:
F – rakendatud jõud, kgf
S – jälje pindala, mm2
D – kuuli läbimõõt, mm
d – jälje läbimõõt, mm
Arvutused:
Katsekeha nr. 1 TERAS
Katse: 1. HB= = = 109,89
2. HB= = == 111,11
3. HB= == 109,89
Katsekeha nr.2 NIHIK
Katse: 1. HB= == 190,15
2. HB= == 192,57
3. HB= =196,33
Katsekeha nr.3 VIIL
Katse: 1. HB= =361,21
2. Ei õnnestunud!
3. HB= =
Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil: Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimõõduga, teemant kõvasulamkoonuse tipunurgaga materjali sissesurumise teel.
Katsetamisel surutakse otsik materjalisse eeljõuga ja fikseeritakse asend. Seejärel surutakse otsik materjalisse suurima jõuga ning taastatakse esialgne jõud. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavuste vahe.
Kõvaduse määramine Vickersi meetodil: Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjalisse. Meetod võimaldab määrata igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite kõvadust ning sobib ka metalli õhukese pinnakihi kõvaduse määramiseks.
Kõvaduse arvutamiseks kasutatakse valemit:
HV=
Kus:
F – rakendatud jõud, kgf
α – püramiidi tipunurk (α=136˚)
d – jälje diagonal
Arvutused:
Katsekeha nr. 1 TERAS
  • HV=
  • HV=
  • HV=
    Katsekeha nr.2 NIHIK
  • HV=
  • HV= 385, 26
  • HV=
    Katsekeha nr.3 VIIL
  • HV=
  • HV=
  • HV=
    Kokkuvõte:
    Kõvaduste määramine oli aega nõudev, kuid väga mugav Rohkem aega nõudvamad olid Brinelli ja Vickersi meetodid. Rockwelli meetod oli kiirem ning mugavam. Kõige täpsem ning universaalsem on minu arvates Vickersi meetod, millega saab mõõta igasugu kõvadusega metalle ja sulameid ning sobib ka pinnakihi kõvaduse määramiseks. Kõige suurem kõvadus oli viilil, nihikul oli keskmine kõvadus ning viimasele kohale jäi teras.
  • Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö-Metallide Kõvadusteimid #1 Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö-Metallide Kõvadusteimid #2 Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö-Metallide Kõvadusteimid #3 Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö-Metallide Kõvadusteimid #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 170 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaarel Libe Õppematerjali autor
    Labori aruanne metallide kõvadusteimide kohta, 1 kursus.

    Sarnased õppematerjalid

    kõvadusteimid
    5
    doc

    kõvadusteimid

    nende keskmine läbimõõt. Brinelli kõvadusarv hb arvutatakse kuulile toimiva jõu F ja tekkinud sfäärilise jälje pindala A suhtena: F-jõud N, D - kuuli läbimõõt mm, d -jälje läbimõõt mm. Tavaliselt käsutatakse laboratooriumides tabeleid (tabel N° 1.1), mis võimaldavad jälje keskmise läbimõõdu d ja survejõu F järgi määrata kõvadusarvu HB. Tabel 1.1 Brinelli meetod ei ole soovitatav, kui terase kõvadus ületab 450 HB ja värvilismetallide kõvadus on 200 HB. Kõvasulami kuuliga võib mõõta kõvadusi kuni 650 HB. Sel juhul käsutatakse tähistust HBW. Seega ei katsetata Brinelli meetodiga suure pinnakõvadusega karastatud teraseid. Samuti ei saa Brinelli pressil katsetada suuremõõtmelisi ja väikseid detaile, õhukest lehtmetalli ja mittemetalle. Brinelli kõvadusarvu HB järgi võib ligikaudselt hinnata katsetatud materjali tõmbetugevust ob empiiriliste seostega: väikese süsiniku sisaldusega terased Rm~0,36 HB malmid Rm~0,12 HB

    Materjal
    Metallide mehaanilised omadused
    5
    doc

    Metallide mehaanilised omadused

    Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri Metallide mehaanilised omadused Töö eesmärk: Tutvudametallmaterjalide Töövahendid: Brinelli,Rockwelli ja katsetamisega tõmbele,löökpaindele.Tutvuda Vickersi masin.Löökpendel.Teimid. metallmaterjalide kõvaduse määramismeetoditega. Tõmbeteim Materjalide põhilised mehaanilise tugevuse näitajad tõmbel määratakse katselisel teel koostatud toimiva jõu ja absoluutse pikenemise ja pinge ning suhtleise pikenemise vahelise diagrammi põhjal

    Materjaliõpetus
    Mehaanilised omadused-kõvadus-aruanne
    8
    pdf

    Mehaanilised omadused (kõvadus) aruanne

    Tallinna Tehnikaülikool 2014/2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool ​ Praktikumi nr. 2​ aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud:         Töö eesmärk:  1. Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell,  Rockwell ja Vickers, Barcol).        2. Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele.        3. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust.        4. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse  vahel.        5

    Tehnomaterjalid
    Metallide ja sulamite omadused
    30
    ppt

    Metallide ja sulamite omadused

    Detaili lubatava minimaalne ristlõikepindala F · S- konstruktsiooni- S= [ ] elemendi ristlõike- pindala · F- antud konstruktsiooni- elemendile mõjuv jõud []-lubatav pinge [][]V METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Omaduste liigitus Füüsikalised omadused ( ): · tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus, elastsus Mehaanilised omadused ( ): · tugevus, plastsus, sitkus Tehnoloogilised omadused ( ): · valatavus, deformeeritavus, lõiketöödeldavus, termotöödeldavus · jt. (keemilised, majanduslikud, esteetilised) METALLIDE JA SULAMITE OMADUSED Füüsikalised omadused tihedus () Tihedus , kg/m3 (g/cm3) Metallide ja sulamite liigitus tiheduse järgi: < 5000 kg/m3 ­ kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja -sulamid

    Materjaliõpetus
    Marterjalide mehaanilised omadused - Kõvadus
    3
    doc

    Marterjalide mehaanilised omadused - Kõvadus

    Tallinna Tehnikaülikool jejeje Laboratoorne töö nr 2 Marterjalide mehaanilised omadused Kõvadus Tallinn 2011 TÖÖ NR 2 MATERJALIDE MEHAANILISED OMADUSED Kõvadus Töö eesmärgiks on leida sobivad meetodid erinevate materjalide kõvaduse määramiseks. Meetodid: Kõvaduse mõõtmine Brinelli meetodil Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali kõvasulamkuul või karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm ja jõuga (F) 1...3000 kgf (9,8...29430 N). Brinelli

    Tehnomaterjalid
    Tehnomaterjali praktikum
    2
    docx

    Tehnomaterjali praktikum

    Sest sitketel materjalidel on suur katkeahenemise protsent ning neil seetõttu väheneb teimiku ristlõike pindala. 9.Milline seos on materjali tugevuse Rm ja kõvaduse vahel HB Metallide ja sulamite puhul (lõõmutatud olekus) kehtib tõmbetugevuse ja Brinelli kõvaduse vahel ligikaudne seos Rm 3 HB. LÖÖKPAINDETEIM 1.Millised on löögitugevuse näitajad? Purustustöö ja löögisitkus 2.Millest sõltub teimiku purustamiseks kulutatud töö? Pendli massist ja pikkusest, ning langemis- ning väljalööginurgast. 3.Mis on külmahaprus? Materjali hapruse suurenemist(sitkuse vähenemist) temperatuuri langedes nim. külmhapruseks 4.Mida tähendavad külmahapruse juures temperatuurid T50 ja T90? Tavaliselt võetakse sellisel juhul külmhaprusläveks temperatuur T50, so temperatuur, mille juures purunemispinnast on vähemalt 50% kiulist pinda; vastutusrikaste detailide korral aga

    Tehnomaterjalid
    Aruanne-Materjalide mehaanilised omadused-Kõvadus
    4
    docx

    Aruanne: Materjalide mehaanilised omadused. Kõvadus.

    Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Materjalitehnika instituut Materjalide mehaanilised omadused. Kõvadus. Aruanne MATB11 Juhendaja Liina Lind Tallinn 2011 Töö eesmärgid · Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinelli, Rockwell ja Vickers) · Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. · Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust.

    Tehnomaterjalid
    Materjalide mehaanilised omadused-Kõvadus
    8
    doc

    Materjalide mehaanilised omadused. Kõvadus

    Tallinna Tehnikaülikool 2014/ 2015 õ.a Materjalitehnika instituut Materjaliõpetuse õppetool Praktikumi nr. 2 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Keiu Simm Rühm: MATB11 Esitatud: 20.10.2014 Töö eesmärk: Tutvuda põhiliste kõvaduse määramise meetoditega (Brinell, Rockwell ja Vickers, Barcol). Valida sobiv meetod kõvaduse määramiseks erinevatele materjalidele. Võrrelda katsetatud materjalide kõvadust. Analüüsida seost materjali tõmbetugevuse ning kõvaduse vahel. Hinnata materjali kõvaduse olulisust materjali valikul.

    Tehnomaterjalid




    Meedia

    Kommentaarid (5)

    z4j3biz profiilipilt
    z4j3biz: Kindlasti abiks aruande vormistamisel.
    00:54 22-11-2010
    sander1234567890 profiilipilt
    sander1234567890: errrrrrrrrrrrrrrrrrr nice
    13:34 14-12-2011
    vaimelt profiilipilt
    vaimelt: täitsa tuli abiks
    14:55 04-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun