on, aga tema tegi ENSV põllumajanduse korda. Käbin teatab veel samal päeval et enne 1954 aasta kevadet tuli kõikjal teha seminarid ruutpesiti istutamise kohta. 22.septembril 1953 aastal tuli telegramm, et söödavarumine läheb kehvasti, varuge ruttu. Juba samal päeval kurtis büroo, et koerasööta oli varutud vaid 30% ning heina 52% plaanitust ja saadab kaheks nädalaks maale kõik koolilapsed 8.-11. Klassini ja tehnikumide ja kõrkkoolide õpilased. Kuu aja pärast teatas Käbin, et maale saadeti ligikaudu 40 000 inimest, kuid abi oli vaja veel ja veel- ta saatis maale uuesti tehnikumidest ligi 10 000 õpilast ning kõrkkoolidest 6ja pool tuhat õpilast. Peale selle veel 8000 sõdurit. Kuigi isegi partei nägi et kolhoosid, ei näidanud ta algatust asja parandada vaid piilus ise alandlikult Moskva poole, kolhooside peale aga kortsutati kulmu. Juba 1952. Ja 1953
maaparanduses ja raamatupidamises. Kool sai tegutseda 15 aastat. Paljud läksid hiljem edasi kõrgkooli. Mitmed kohalikud lõpetajad jäid aga ka Toomale tööle. Siinsetest lõpetajatest olid Heino Laanemets, Hugo Kaljumäe ja August Peedo kuni oma elu lõpuni siinsete tööde ja tegemistega seotud. Mitmetest lõpetajatest said nõukogude ajal agronoomid, kolhooside esimehed ning teadustöö tegijad õpitud alal. Kooli likvideerimise järel jaotati väärtuslik kooli raamatukogu teiste tehnikumide ja koolide vahel ära. Toomale ei rajatud kooli juhuslikult. 1908. aastal asutati Tartu Balti Sooselts, mille üheks ülesandeks oli sookatsejaama asutamine. 1910. aastal asutaski Balti 1 Sooparanduse Selts Toomale sookatsejaama, millele kuulus üle 120 ha maad. 1928. aastal rajati Toomale kool. Tähtsam ülesanne oli Sooparanduse Seltsil rohumaade rajamine, parandamine ja teaduslik juhtimine
kergejõustikualast tegevust. JÄNEDA Jänedal läks kergejõustikuharrastus hoogu pärast seda, kui 1918. aastal Tallinnas asutatud Põhja-Eesti Põllutöökeskkool toodi üle Jänedale. Huvilised treenisid ja võistlesid peamiselt mitmel pool pargis. Kergejõustik pole siiski olnud Jäneda rahva meelisharrastus - populaarsemateks aladeks jäid eelkõige suusatamine ja ujumine, aga ka mitmed muud spordialad. Jäneda parimad saavutused kergejõustiku-vallas piirduvad vabariigi tehnikumide spartakiaadide tasemega. Hans Lööperi tulekuga Jäneda kehalise kasvatuse õpetajaks sai küll valmis 400-meetrise ringrajaga staadion, kuid maakonna kergejõustiku arengu seisukohast polnud sellest mingisugust abi, sest puudusid nii tasemel hüppepaigad kui korralik jooksurada. Just seetõttu pole seal saanud korraldada ka suuremaid võistlusi; sellest on kahju, sest Jänedat oleks võimalik kujundada maakonna noorte suvelaagrite
hoolitsemine ja õppimine hakkas tal aegajalt üle jõu käima. Foto 4. 7. klassi pilt. Teises reas vasakult kolmas Erna Lebreht. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 1949. aastal oli vastu võetud seadus, millega muudeti põhiharidus (7 klassi) kohustuslikuks.8 8 Eesti inimarengu aruanne 1999, lk 86 http://lin2.tlu.ee/~teap/nhdr/1999/EIA99est.pdf 12 Pärast II maailmasõda kehtestati kõrgkoolide üliõpilastele, tehnikumide ja keskkooliklasside õpilastele õppemaks, mis oli ligikaudu võrdne üliõpilase kuu stipendiumiga.9 Erna astus 1950. aastal Jõhvi I Keskooli 8. klassi. Foto 5. Jõhvi I Keskkool. Pildistatud 1951. aastal. Fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Foto 6. 8. klassi pilt. Esimeses reas vasakult kolmas Erna Lebreht.Teises reas paremalt esimene klassijuhataja Ene Saar. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 9 Eesti inimarengu aruanne 1999, lk 86 http://lin2
ökonoomikat. Olenevalt juhtimise hierarhilisest tasemest prevaleerivad juhtimises kas tehnilised või majanduslikud aspektid. Kui arvestada, et spetsialisti erialane karjäär kestab 40 aastat ja et turumajanduse ökonoomikat ja juhtimist oa õpetatud 15 aastat, siis võib teha järelduse, 75% töötavatest ehitusspetsialistidest ei ole saanud süstemaatilist majandusharidust. Kui lähtuda ülikoolide ja kõrgkoolide (tehnikumide) lõpetanute arvust võiks hinnata töötavate spetsialistide ja juhtide koguarvuks 3000. Lähtudes tegelikest ehitusmahtudest ja sellele vastavatest ekspertlikest hinnangutest võiks töötavate valgekraede arvuks hinnata 2000. Arvestades, et kaugeltki kõik ei jätka tööd koolis omandatud erialal, on tegelik töötajate arv ilmselt nende kahe hinnangu vahepeal. Nendest arvudest
Jõgeva teine laulupidu jäi kahjuks Eesti omariikluse ajal viimaseks suuremaks rahvuslikuks ürituseks (Nahkur: 1992). Siimusti metsas, toetudes lavaga oosinõlvale, asub Siimusti lauluväljak. Siin toimusid kõik rajooni ühisüritused: laulu- ja tantsupeod, vabaõhukontserdid, rahvapeod, kokkutulekud, jooksu- ja suusakrossid. 72. Möödunud nädala neljapäeval ja reedel mürisesid Kuremaal traktorid pingelisemalt kui tavaliselt. Mooritsal peeti üle-eestiliste tehnikumide künnivõistlusi (Lukas: 1991). Künnivõistlusi korraldati, et õppida uusi ja näidata oma oskusi. Parimad said autasud ja neid korraldatakse praegugi. 73. Teiseks olid Adaveres kokkutulekute läbiviimise kogemused 1989. aasta 22. juulist, kui siin leidis aset XIV Vabadusristi päev. Saalis viibis ka 16 Vabadussõja veterani, kellest noorimal, Martin Ojamaal Suure Jaanist oli aastaid 88, vanimail, elvalasel Jaan Viljamaal aga täitub tuleval suvel 100 aastat
annaabi.ee 
