meelelahutuseks. Linnas on hea elada neil, kes tahavad tulevikus olla väga iseseisvad ning hästi teenida. Lapsed kasvavad linnas kiiremini üles ning üritavad kiiremini perest lahkuda. Linnas on kõik käeulatuses - nii poed, haiglad kui ka lasteaiad või koolid. Linnas on hästi arenenud haridus, kultuurielu ja meditsiiniabi. Ma arvan, et see on üks mõjukamaid põhjusi linnas elamiseks. Kõik suuremad haridusasutused nagu gümnaasiumid, lütseumid, huviringid, muusikakoolid, tehnikumid ja ülikoolid asuvad linnas. Samuti on palju suurem valik töökohti ja töövõimalusi. Maaelu on linnaelust palju rahulikum ja üksluisem. Seal on võimalik pühenduda iseendale. Ilus loodus, puhas õhk, tervislik toit ja rahulik keskkond mõjuvad hästi tervisele. Tänapäeval aina rohkem ja rohkem noori peresid kolivad linnast maale, et tagada enda lapsele rahulikumat ja ohutumat lapsepõlve. Maainimesed on püsivamad enda elu jooksul, nad
11) Terms - Semestrid 12) State schools - Riigikool 13) Primary (education) - Algharidus/algkool 14) Infant - Väikelastele 15) Junior - Algaste 16) Secondary - Põhikool 17) Single-sex - Ühesoolised 18) Co-educational - Segakoolid 19) Comprehensive schools - Üldhariduskool 20) Selective - Valiv 21) General certificate of secondary education - Põhikooli lõpueksam 22) Independent examination boards - Sõltumatud eksamikomisjonid 23) Vocational college - Kutsekool 24) Technical college - Tehnikumid 25) A-Level - Riigieksamid 26) Further eduaction colleces - Täiendõpe 27) National Vocational qualifications - Riiklikud kutseeksamid 28) Sixth form college - Keskkool 29) Independent schools - Sõltumatud koolid 30) Private or public schools - Erakoolid 31) A nursery/kindergarten - Sõim/Lasteaed 32) Pre-preparatory scool - Eelettevalmistuskool 33) Preparatory school - Ettevalmistuskool 34) Prep school - Ettevalmistuskool (lühend) 35) Senior school - Vanemaastmekool
Kellele meeldiks olla sarnase välimusega nagu kõik koolikaaslased, olla lihtsalt üks paljudest. Oma riietumisstiiliga kujundavad inimesed suuresti enese olemuse ja esmamulje. Säärase eelise ära võtmine võib mõjuda vabariigi kodanikule üsnagi häirivalt. Samuti võib ühe nooruki jaoks olla küllaltki ebameeldiv istuda päeval tunde ühe koha peal ja teha tugevat vaimset tööd. Seda võib käsitleda kui inimese vaimset ja füüsilist piiramist. Räägitakse, et gümnaasiumid, tehnikumid ja ülikoolid on kõik vabatahtlikud asutused. Siiski, kes meist oleks valmis niiöelda vabaduse nimel loobuma haridusest ja seeläbi ka tõenäoliselt paremast töökohast tulevikus. Samuti väidetakse, et kool röövib inimeselt aja, kuid see on väga lihtsameelne väide. Nimelt ei ole tegu tuulde läinud ajaga, vastupidi, see korvatakse kuhjaga. Kooli positiivseimaks küljeks on kahtlemata inimesed kes seal käivad.
ilmaliku õpetusega (usuõpetuse keeld), õpilasorganisatsioonidega, uute näitlike õppemeetoditega. Leidus ka mõningaid tugevaid kõrvale kaldeid normaalsest kooli hariduse omandamisest, nagu tootva töö ülehindamine, koduste tööde keeld jne. 1920 a. Anti välja esimene õppeplaan. 1929 aastaks kujunes N-Liidus välja järgmine kooli süsteem: a) I. Astme kool (4.a) b) 7-a. Kool (vabriku koolid, maanoortekoolid) c) Tehnikumid 4- a. d) Töölisfakuldeedid 3-4 a e) Kõrgemad koolid 4-6 a Põhi rõhku pandi Polütehnilisele õpetusele, töökasvatusele ning komsomoli- ja pioneeri tööle koolis. 1940 a. jõudis see haridussüsteem Eestisse. Koolidesse toodi sisse uute ainetena vene keel ja N- liidu- ajalugu, geograafia ja konstitutsioon. Kohustuslikus korras pidi õppetöö käima marksistlikus- leninlikus vaimus. Aasta püsis see võim ja siis tulid sakslased Eestisse.
konkurentsivõime tööjõuturul. Kutseõppeasutusi liigitatakse järgmiselt, lähtudes nende vahekorrast üldharidusasutustega: · põhikoolile tuginevad, ei anna keskharidust; · põhikoolile tuginevad, annavad ka keskhariduse; · keskharidusele tuginevad, õppeaja kestus vähemalt neli aastat, mõnes neist saab ka kutsekõrghariduse (näit Võru Kutsehariduskeskus). Kutsekõrgharidust saab ka rakenduslikes kõrgkoolides. Paljud varasemad kutsekoolid (tehnikumid, pedagoogilised, meditsiinilised, tehnika ja merekoolid) on ümber kujundatud rakenduskõrgkoolideks. Põhikool ja gümnaasium võivad anda valikainete raames ka kutsealast eelkoolitust. Kutsekooli tegevust ja arengut suunab kooli nõukogu. Kooli direktor valitakse avaliku konkursi korras, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Kutsekoolis võib toimuda kutsealane eelkoolitus, kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis,
kärude,printimise, püssirohu, tee, hambaharjadeta. VENE HARIDUS „Õppimine on valgus, mitteõppimine – pimedus,“ ütleb vene vanasõna. Sellele vaatamata olid Venemaal pikka aega ainukesed haritud inimesed mungad. Nemad panid kroonikatesse kirja sündmusi, mis riigis aset leidsid. Koolid tekkisid neil ammustel aegadel samuti kloostrite juurde. Praegu antav haridus jaguneb üld- ja kutsehariduseks. Üldharidus hõlmab lasteaedu ja koole. Tehnikumid ja kolledžid ehk keskeriõppeasutused annavad õppureile elukutse. Kõrgkoolide hulka kuuluvad instituudid, ülikoolid ja akadeemiad. Venemaa olulisim kõrgkool on Mihhail Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool (MRÜ). Ülikooli vana hoone asub Mohhovaja tänaval. XX sajandi keskel ehitati MRÜ tarvis kompleks Vorobjovi mägedes. Kokku tegutseb Venemaal praegu 64 000 riiklikku üldhariduskooli, 1050 gümnaasiumi, ligi 1000 lütseumi, 1320 kõrgkooli koos filiaalidega. 600 kõrgkooli
kaugõppekoolides õppivatele isikutele. Kutsehariduses ühendatakse 1960. aastail põllumajandustehnikumid ja nende baasmajandid sovhoostehnikumideks. Kõige rohkem on tööstus- ja põllumajanduskallakuga tehnikume. 1967.68. a. hakatakse looma ka kutsekoole, kus 8-klassilise hariduse baasil saab omandada keskhariduse (kutsekeskkoolid). Õppetöö kestab 3 aastat. Õppetöö on seotud tootmistööga, õpilased on riigi ülalpidamisel. Keskeriõppeasutustes (tehnikumid, mere-, pedagoogika- meditsiini-, muusika- ja kunstikoolid ning kultuurhariduskool) kestab õppeaeg 24,5 aastat, olenevalt eelharidusest (8-klassiline või keskharidus). Õpilastele makstakse stipendiumi, lõpetades suunatakse nad tööle. Lõpetamine annab õiguse jätkata õpinguid kõrgkoolis. Õppeasutused alluvad ENSV Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumile, sovhoostehnikumid ENSV Põllumajanduse Ministeeriumile.
annaabi.ee 
