Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkondlikeks väljaanneteks. Eestlaste traditsiooniliselt suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. 1960. aastatest alates iseloomustas ,,kodust" kultuuritarbimist süvenev tehnifitseerimine: osteti üha rohkem raadioid, televiisoreid, magnetofone. Kiiresti kasvasid nendel aastatel teatri-, kino-, muuseumi- ja näitustekülastused. ,,Maal elades massiteabevahendid meieni väga varakult ei jõudnud. Meil käisid mõned ajalehed ning 1952. aastal muretses isa aku ja anoodiga pisikese raadio. Esimese televiisori ostsin 1956. aastal järelmaksuga. Televiisorist tulnud parim saade oli ,,Horoskoop". Meie külas tegutses rahvatantsurühm, kus ma tantsisin ja pisikene teatritrupp,
- Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia, mis on mõeldud noorte andekate EMTA Lavakunstikooli lavaüliõpilaste esiletõstmiseks ja tiivustamiseks - Hakati viljelema dzassi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis - Massiline isetegevusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees - Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises kasvas - Kodust kultuuritarbimist iseloomustas tehnifitseerimine: osteti raadioid, telereid, magnetofone - Makulatuuri hääbumine 1970. aastad, 1980. aastate II pool pessimism, süvenev venestamine. Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung. Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri". Iseloomulik oli tulevikuväljavaate puudumine: vaata minevikku, et kaasajas vastu pidada
saatemaht. 1967 lasti käiku ka ,,Vikerraadio" ja ,,Stereoraadio". *1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile. *Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jt. Ajakirjandus, ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. *Lugemishuvi ja madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid. *60ndaid iseloomustas veel tehnifitseerimine: kodudesse osteti raadioid, telereid, magnetofone jm. *Kasvasid teatri-, kino-, muuseumi- ja näitusekülastused. *Kõik see põhjustas maakultuuri hääbumise: maa-asulates juurdus linlik eluviis, suleti maakoole, klubisid ja likvideeriti raamatukogusid. *ENSV ajal säilis usuvabadus, aga usklikele ja kogudustele tehti takistusi: riigistati kiriku valdused ja varad, kõrge üür jm. *Kaotati Tartu Ülikooli usuteaduskond, mispärast kirikuõpetajate väljaõpe koondus Tallinnasse
vormilt rahvuslik". 1) Ideoloogiline surve. 2) Infosulg, sundorieteeritus vene kultuurile 3) Põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine 4) Propaganda, et allutada võimule 1950. ndate keskpaigast alates sulaaeg, enesetaastumine, uus põlvkond haritlasi. Rahva kultuuriaktiivsuse väljundid: 1) isetegevusharrastus: näite- ja pillimängud, koorid. Laulupeod, rahvatants 2) professionaalne kõrgkultuur 3) massiteabevahendid 4) lugemishuvi 5) tehnifitseerimine rohkem raadioid, telereid. Tekitasid lääneliku eluviisi kultuse teket. 6) Maakultuuri hääbumine 1955. ETV alustas tööd. 1970. värvitelekad. Usutunnistusvabadus oli olemas, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi. Hakati ka ilmalikke tavasid juurutama. 1960ndateks aastateks oli kirik minetanud oma traditsioonilise ja moraalse tasakaalustava koha eestlaste igapäevaelus. Kirik
· Kultuurielu iseloomustas tunduvalt vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikasutused, uued väärtushinnangud ning ideaalid · Hakati viljelema dzässi, moodsat kunsti, levis tehnokraatlik mõtteviis · Massiline isetegvusharrastus hakkas taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees · Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises · Kodust kultuuritarbimist iseloomustas alates 1960. aastatest süvenev tehnifitseerimine: osteti järjest rohkem raadioid, telereid, magnetofone · Maakultuuri hääbumine 3. Pessimism, süvenev venestamine 1970. aastad ja 1980. aastate I pool · Tugevnes kultuuride administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur · Taas tõusis päevakorda ideoloogilise võitluse loosung · Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri" · Iseloomulik oli tulevikuväljavaadete puudumine, see sundis tagasi vaatama
annaabi.ee 
