väljauhtehorisont. · Gleistumine mullateke toimub liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas. Tekivad sinakad või rohekad glei (rauaühendite) laigud, roosteplekid või gleihorisont. · Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub,
haljasväetised. tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja 2. Fulvohapped huumusained, · Liblikõieliste viljakus, millist saagikust on suuteline anaeroobne lagunemine paralleelselt, mis leeliste mõjul on siirdunud lahusesse ja kultuuride kasvatamine juurtel andma; 3) tehisviljakus inimene on vahekord sõltub mulla veereziimist ja jäävad sinna ka pärast hapetega asuvad mügarbakterid seovad looduslikku viljakust suuren-danud füüsikalistest omadustest. mõjustamist. Lahustuvad vees, leelistes, õhulämmastikku. Ristiku või jaguneb omakorda efektiivseks ja 2
pidurdavad taime kasvu. Viljakus on kvalitatiivne näitaja, mis oleneb ka taimede bioloogilistest iseärasustest. Eristatakse kahte liiki viljakust:1.Looduslik viljakus: millist saaki looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub saagikus keemilistest, füüsikalistest, bioloogilistest tingimustest. 2. Looduslik viljakus jaguneb:efektiivne see mille tegelikult kätte saame; potensiaalne viljakus, millist saagikust on suuteline andma; tehisviljakus inimene on looduslikku viljakust suurendanudMõlemat jaot. veel 1. efektiivseks e. kvantitatiivne väljendus ühe või teise kultuuri saagina 2. potensiaalseks.e. saagivõime. Mullaprofiili tüübid:Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1.Mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): A.akumulatiivne profiil võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine B.eluvioakumulatiivne profiil C
iseärasustest.seda punkti kus on saavutatud maksi-maalne saagikus nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks saagikuseks. Looduslik viljakus: millist saaki looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub saagikus keemilistest, füüsikalistest, bioloogilistest tingimustest. Looduslik viljakus jaguneb: 1) efektiivne see mille tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus inimene on looduslikku viljakust suuren-danud jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks. Mullaviljakuse hindamine. Näiteks: 3 t kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse hindamiseks on kasutusele võetud 100-punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi. 1. olemasoleva seisu boniteet 2. perspektiivboniteet kõik mulla parandamisvõimalused Mulla boniteediks on metsakasvukohatüüp. Metsaboniteet näitab metsa headust
mis oleneb ka taimede bio-loogilistest iseärasustest.seda punkti kus on saavutatud maksi-maalne saagikus nimetatakse agronoomiliselt maksimaalseks saagikuseks. Looduslik viljakus: millist saaki looduslikult mullalt mingi kultuur annab. Koos väliskeskkonnatingimustega sõltub saagikus keemilistest, füüsikalistest, bioloogilistest tingimustest. Looduslik viljakus jaguneb: 1) efektiivne - see mille tegelikult kätte saame; 2) potensiaalne - viljakus, millist saagikust on suuteline andma; 3) tehisviljakus - inimene on looduslikku viljakust suuren-danud - jaguneb omakorda efektiivseks ja potensiaalseks. Mullaviljakuse hindamine. Näiteks: 3 t kaera (3000 söötühikut) või samalt põllult 18 t kartulit (6000 söötühikut). Maade viljakuse hindamiseks on kasutusele võetud 100- punktiline hinde-skaala e. 10 hindeklassi: 100. - väga head mullad 90. - väga head mullad 80. - head mullad 70. - head mullad
Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud Mullaviljakus on mulla võime varustada taime vajalike toiteelementidega, veega ja hapnikuga. Mulla looduslik viljakus oleneb peamiselt mulla koostisest, omadustest ja reziimidest (vee-, niiskus-, õhu-, soojus- ja toitereziim). Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse alusel inimtegevuse mõjul. Mõlema tulemus on saak bioloogiline (taimede poolt toodetud) ja majanduslik (inimeste kasutatav). Mullatüübid. Mullatüübid esinevad tsonaalselt. Tundra-gleimuld tekib tundravööndis. Tingimused jahe, igikelts lähedal, vegetatsiooniperiood lühike (2 2,5 kuud), soostumine. Leetunud mullad levivad metasavööndis. Tingimused sajab rohkem kui aurub, laskuv veevool
Mulla looduslik viljakus kujuneb koos mullatekkega, areneb mulla geneesis ning oleneb mulla koostisest, omadustest ja režiimidest. Mullas sisalduv taimetoitainete üldvaru määrab mulla potentsiaalse viljakuse. Mulla füüsikalisest, keemilisest ja bioloogilisest seisundist tulenev toitainete ja vee hulk, mida taimed tegelikult omastavad, määrab mulla efektiivse viljakuse ehk mulla produktsioonivõime, mis on mullaviljakuse kvantitatiivne näitaja. Mulla tehisviljakus kujuneb loodusliku mullaviljakuse põhjal inimtegevuse mõjul. Hea mullastruktuur Mullastruktuur mõjutab vee ja õhu liikumist mullas, mulla temperatuuri ja seda, kui lihtne on mulda harida. Kui struktuur on hea, infiltreerub vesi kiirelt mulda ja mulla graanulid on vastupidavad (ümmarguse kujuga). Hea muld absorbeerib piisavalt vett taimede kasvuks ja üleliigne vesi liigub tänu suurtele pooridele kiiresti ära. Kuivades tingimustes on väga oluline vee kapillaarne liikumine
annaabi.ee 
