Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve.
e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13. sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918 46. Kui suur on tänase Eesti a) metsasus 47% b) soostumus 22,3% riigi pindalast c) järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha. d) jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km e) meresaarte arv ~1500 f) rannajoone pikkus 3794 km B. Vasta põhjalikult: 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Vanadelt maaharimisviisidelt uutele üleminek, Nõukogude võim jne 2
-16. sajand ★ Maaparandus drenaažkuivendusega (algus) 1820 ★ Maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 ★ Intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 ★ Põlevkivi kaevandamise algus 1918 46. Kui suur on tänase Eesti ★ Metsasus 47% ★ Soostumus 22,3% riigi pindalast ★ Järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha ★ Jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km ★ Meresaarte arv ~1500 ★ Rannajoone pikkus 3794 km Põhjalikud vastused B-osa: 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Olulisemad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupiltimõjutanud:
sajand f) maaparandus kraavitamise teel (algus), 15.-16. sajand g) maaparandus drenaazkuivendusega (algus) 1820 h) maanteede ja raudteede rajamise algus, raudteed alates 1870 i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950 j) põlevkivi kaevandamise algus. 1918 47. Kui suur on tänase Eesti? a) metsasus 47% b) soostumus 22,3% riigi pindalast c) järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha. d) jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km e) meresaarte arv ~1500 f) rannajoone pikkus 3794 km 4 B
Põhjalähedaste veekihtide temperatuur on tavaliselt 4ºC, kuid erijuhtudel on temperatuur olnud ka 3.5ºC, mis on tingitud mineraalainete suurest sisaldusest (Ott,1999). 13 6. EESTI JÄRVEDE KIRJELDAV ÜLEVAADE I. Oti andmetel (1999) on Eestis Pindalalt üle 1 ha suurusi järvi ligikaudu 1200. Nende alla kuulub 2130 km², see on ca 4,8% kogu Eesti territooriumist. Koos tehisveekogudega hõivavad veekogud 5% kogu riigi pindalast. Väikejärved moodustavad veepeeglist väga väikese osa, 176 km² ehk 8,5%. Ülejäänud veepeegli moodustavad kolm suurt järve: Võrtsjärv, Peipsi järv ja Narva veehoidla. Peipsi järv koos Pihkva järvega on Euroopas oma 3555 ruutkilomeetriga suuruselt neljas. Eesti järvede sügavus on vähem kui 15 m, erandid on ainult 46 järve. Iseloomult orujärved või moreenmaastiku glatsiokarstilised järved on Eesti sügavamad järved
voolava vee toimel. Jõgedes ja ojades määratakse vooluhulk tiivikuga mõõdetud kiirusjaotuse kaudu. Selleks valitakse sirgel sängilõigul ristprofiil, mis oleks võimalikult korrapärase kujuga, taimestikuvaba ja ilma surnud tsoonideta, s.o aladeta, kus vesi seisab. 14. Eesti hüdroloogiline ülevaade. Karst. (omalooming) Eestis on üle 7000 jõe ja oja pikkusega 31 000km, millest 40% on looduslähedases seisundis. Järved koos tehisveekogudega katavad 5% maismaast. Eesti vooluveekogud on jaotunud ühtlaselt ning Eesti jõgede valgalade aasta keskmine äravoolu jaotumus on ebaühtlane: Pandivere piirkonnas 10 – 12 l/s km2, kohati 25 l/s km2 Kagu-Eestis 4 – 6 l/s km2 Aastane äravool kokku umbes 12 km3 Äravoolu jaotumus sõltub karstinähtustest, pinnamoest, pinnakatte tihedusest ja neelamisvõimest. Põhja-Eesti
annaabi.ee 
