(tugevam), terad hulktahulised, nõeljad. Kasutatakse graniidi, marmori ja lubjakivi nii jäme- kui peentöötlemisel. Boorkarbiidil (B4C) on ebatavaline struktuur, kus ikosaeedriline boor on seotud süsiniku aatomitega. Sellisena on boorkarbiid sarnane booririkaste boriididega. Peale B4C moodustab boor ka teisi kovalentseid karbiide, nagu näiteks B25C. Boorkarbiid on kasutuses lihvimisketaste ja -otsakute pinnakatetes, termopaarides, uhmrites ja uhmrinuiades, jne. Sünteetiline teemant e tehisteemant saadakse grafiidist suure rõhu all (100 MPa) ja kuumutades (2000° C) katalüsaatorite (raud, kroom, nikkel jm) juuresolekul. Grafiit, tehisteemandi lähtematerjal, on must kuni terashall mineraal, puhta süsiniku püsivaim vorm, K1, tihedus 2230 kg/m³. Teemantidega varustatud ketaslõikuri ketastest on umbes 90% valmistatud sünteetilistest teemantidest. 3
11 Mootori sisepesuvedelik parandab jahutussüsteemi ja radiaatori väikesed lekked, vähendab jahutusvedeliku kulu ning tagab õige jahutussüsteemi temperatuuri.11 9 6. ABRASIIV JA GRAFIITMATERJALID Liigitus Abrasiive on nii looduslikke kui ka tehislikke. Looduslikud abrasiivid on näiteks kvarts, graniidid, korund, smirgel ja teemant. Tehisabrasiivid on: sünteetiline korund, karborund, tehisteemant ning boornitriit.1 Märgistus Abrasiividele märgitakse peale selle tugevus ning kus ja kuidas seda kasutatakse. Omadused Abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus, mida mõõdetakse Mohsi skaala järgi. Abrasiiv on teraline materjal, seega abrasiivi vastupidavuse määrab tera tugevuse. Tera tugevus sõltub omakorda tera kujust, suurusest ning materjalist.1 Grafiit on süsiniku stabiilseim vorm. Kuumutamisel grafiit reageerib hapnikuga.4 Grafiit
Määrde- ja jahutusvedelikku kasutatakse peamisel automaatpinkidel, kus on vaja säilitada pikem lõikuri püsivusaeg. Pinnakaredus- on pinna reljeef, mille moodustavad töötlemisel pinnasse jäänud konarused. Lõikurimaterjlid: Legeertööristaterase erirühma moodustavad kõrge volframi- ja vanaadiumi-sisaludsega terased. Kiirlõiketerasest lõikuri kõvadus pärast termotöötlemist on HRC 62...65 ja soojuskindlus kuni 600...640 C. Ülikõvade materjalide rühma moodustavad tehisteemant ja kuubiline boornitriit. Tehisteemanti ja kuublist boornitriidi sünteesitakse kahel kujul: pulbrina ja polükristallidena. Lõikuri teriku geomeetria: Lõikeprotsessist võtavad vahetult osa järgmised teriku pinnad. Esipind-on pind, millesse siseneb lõikekiiruse vektor. Lõikeserv- on teriku eri- ja tagapinna lõikumisel tekkiv lõikejoon. Tipp- on pea- ja abilõikeservade liitekoht. Lõikesrevanurk ja abilõikeservanurk määravad otseselt pinnakareduse.
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Tehisteemant leiab põhiliselt kasutamist: Vali üks: a. elektererosioontöötlemisel b. malmi ja terase koorival treimisel c. kõvade materjalide lihvimisel ja abrasiivtöötlemisel d. madalsüsinikteraste puurimisel Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Teriku kasvaja tekkimine on lubatud nähtus järgmisel töötlemisviisil ja negatiivne järgmisel: Vali üks: a. ümarlihvimisel lubatud, tasalihvimisel välditav b
kulgev ettenihkeliikumine b. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje c. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Question 8 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Tehisteemant leiab põhiliselt kasutamist: Select one: a. madalsüsinikteraste puurimisel b. kõvade materjalide lihvimisel ja abrasiivtöötlemisel c. malmi ja terase koorival treimisel d. elektererosioontöötlemisel Question 9 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lõiketöötlemisel levivad plastsed deformatsioonid järgmiselt ja põhjustavad järgmisi nähtusi: Select one: a. ainult laastu sisse, ei avalda muud mõju b
millised jätkavad lõikamist. Kui lihvimiskäi on liiga kõva antud metalli töötlemiseks, siis käi «rasvub», liiga pehme käi aga kulub kiiresti. Lõikematerjalid (tähistus Euronormi EN 847-1 järele) SP Legeeritud tööriistateras HL Kõrglegeeeritud tööriistateras HS Kõrglegeeritud kiirlõike teras HW Katmata kõvasulam-teras HC Kaetud kõvasulam-teras ST Stelliit DP Polükristalliline teemant (tehisteemant) Terituspingid Terituspingid on ette nähtud mitmesuguste tööriistade teritamiseks abrasiivketastega. Need liigitatakse universaal- ja eripinkideks. Esimestel neist teritatakse igat liiki tööriistu, teistel aga ainult üht kindlat liiki tööriistu. Universaalsete terituspinkide iseärasuseks on asjaolu, et teritatav tööriist võib nihkuda abrasiivketta suhtes kolmes risttasapinnas. Terituspinkidel võib teritada mitmesuguseid tööriistu: hõõritsaid, avardeid, freese, lõiketeri,
liikumine b. pealiikumine detaili pöörlemine, ettenihkeliikumine, puuri teljesuunaline liikumine c. pealiikumine - puuri pöörlev liikumine, ettenihkeliikumine - puuri liikumine horisontaalsuunas d. pealiikumine - puuri pöörlemine, ettenihkeliikumine - puuri teljesuunaline liikumine Küsimus 32 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Tehisteemant leiab põhiliselt kasutamist: Vali üks: a. madalsüsinikteraste puurimisel b. kõvade materjalide lihvimisel ja abrasiivtöötlemisel c. malmi ja terase koorival treimisel d. elektererosioontöötlemisel Küsimus 33 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Otstreimisel on liikumised lõikeprotsessis järgmised: Vali üks: a
Kiirlõiketerased Metallkeraaamilised ja mineraalkeraamilised kõvasulamid Sünteetilised ülikõvad materjalid . Teramaterjalide tähistused vastavalt Euronormile EN 847-1 SP – legeeritud tööristateras HL – kõrglegeeritud tööriistataeras HS (HSS) – Kõrglegeeritud kiirlõiketeras . HW (HM) – Katmata kõvasulamteras . HC – kaetud kõvasulamteras . DP – polükristalliline teemant ehk tehisteemant . Süsinikterased Süsinikteras on raua ja süsiniku sulam kus süsinikusisaldus on piires 0,7 % …. 1,3 % Süsinik on terase põhiline lisand, see annab terasele karastumisvõime ja määrab füüsikalis-mehaanilised omadused Süsiniku sisalduse tõusuga terases suureneb selle kõvadus , kulumiskindlus, kuid väheneb löögisitkus Peale raua ja süsiniku sisaldab süsinikteras ka muid elemente : Räni (kuni 0,4%)
kraadi. Püsiv õhus kuni 600 kraadi, keemiliselt väga püsiv. Sellest tehakse plaate kuulikindlate vestide jaoks Elektrokorund Al2O3, kõvadus ca 9. Ränikarbiid (SiC) kõvadus üle 9, saadakse ränioksiidi ja süsiniku reageerimisel temp 1600- 2500 kraadi juures. Teemanditaolise kristallvõrega, keemiliselt suhteliselt inertne. Lõikekettad, liivapaber, liivaprits. Räninitriid (Si3N4) abrasiiv musta ja värviliste metallide töötlemiseks Tehisteemant tekib vedela süsiniku jahutamisel kõrgel rõhul, oluline on aeg, sest muidu võib grafiit tekkida. Vana värvkatte eemaldamine. Mida kvaliteetsem värvikiht on seda raskem on seda eemaldada, pöörduvad värvid punduvad lahustites ja kergesti eemaldatavad mehaaniliselt, pöördumatute värvide jaoks on mehhaanilised võtted: liivapaber, liivaprits. Värvi saab eemaldada ka kuumutades, külmutades. Saab
(massiühik karaat 1ct = 0,2g) suurimad leiukohad Aafrikas, Indias, Venemaal, Brasiilias jm. kristallid: oktaeeder, kuup, tetraeeder jt. vormid kasut. peam. tehnil. otstarbeks ja juveelidena toodetakse: üle 33 milj. ct (lood.) üle 60 milj. ct (tehis-) tehisteemant: süsinikust (grafiidist jt.; palju meetodeid) ülikõrgel rõhul (kuni 1010 Pa) ja kõrgel to-l (1200-2000ºC) Puhtaim lood. süsiniku vorm, kuid mitte täiesti homogeenne, kuni 0,25% lisandeid (eriti värviline: kollane, pruun, lillakas, rohekas, läbipaistmatu) Ei reageeri hapete ega leelistega (oksüdeerijate puudumisel) Ei sula, kuumutamisel - O2 juuresolekul (ca 870ºC) ( CO2 (põleb) - O2 puudumisel (1200-1600ºC) → grafiit
annaabi.ee 
