hor. materjalist. Ty segatud mullad- pealismuld 50% org. aine akumul.materjalist segatud alusmullaga. Tz maetud muld muld maetud 30-80cm paksuse puistangu alla. Tu puistangumullad- rekultiveerimise käigus kujundatud(enamasti metsade all). Pinnased: Pu puistangupinn- muld kaetud 80cm paksuse looduses esineva materjaliga, millel puudub mullatekke mõju. Pp looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu mulla lähtekivim või aluskivim. C tehispinnased- looduslik muldkate hävinenud ja ala kaetud loodusest mittepärineva materjaliga. 3.Muldade sobivus erinevate põllukultuuride kasvatamiseks ehk kasutussobivus: tegurid mis määravad kasutussobivuse ja mis seda piiravad; muldade sobivus erinevate kultuuride kasvatamiseks; Eesti muldade jaotamine agrorühmadesse; boniteerimine ja maade hindamine Eestis jaotatakse mullad 3 agrorühma: A- universaalse kasutusobivusega head põllumullad.
Peamiseks kihiks huumus-, toorhuumuslik või turbahorisont. Põlluks rekultiveeritud on ~80 ha. Enamasti metsade all, kuid uuritud ka põllukultuuride kasvatamist. Puisangupinnased Pu. Looduslik muld on kaetud vähemalt 80 cm tüseduse looduses esineva materjalidega, millel puudub mullatekke mõju. Paljandpinnased Pp. Looduslik muld täielikult eemaldatud ja paljandub mullatekkest puutumatu aluskivim. Tehispinnased C. Looduslik muldkate hävinenud ja ala on kaetud loodusst mittepärineva materjaliga (asfalt, prügi/jäätmed jne). Vajadusel võib jaotada veeolude ja materjali iseloomu järgi. Eesti muldade klassifikatsioonisüsteem on väga lihtne. Muldasid jaotatakse pH, karbonaatide olemasolu ja lõimise järgi. Eesti puhul vaatame erinevad geneetilisi horisonte. WRB- world Reference base. Aluseks diagnostilised horisondid 40. Diagnostilised tunnused 14.
Ehitusgeoloogias liigitatakse pinnased teistmoodi: ►Kaljupinnased- monoliitne, tugevad osakestevahelised seosed, meie aluspõhi ►Jämepurdpinnased- jäämurdu üle 50%, nõrgad sidemed. ►Liivpinnased: kruusliiv jämeliiv keskliiv tolmliiv ►Savipinnased- määratakse plastsuse arvu järgi, mitte granumeetrilise koostise järgi. Saviliiv Liivsavi Savi ►Eripinnased- muda, turvas, lubisetted ►Tehispinnased-inimtegevusega seotud PINNASE OMADUSED 1) koostis- lõimis (määratakse alati, laboris), mineraalkoostis (Eesti ehitusgeoloogilistes aruannetes praktiliselt ei kajastata, on kokku lepitud, et see ei mõjuta pinnase kandeomadusi), orgaaniliste ainete sisaldus( sellest võib sõltuda paljud järgnevad pinnaseomadused, määratakse). 2)Füüsikalised omadused- eritihedus ehk tahke faasi tihedus
NSVL aegades on kasutusel pinnaste liigitus:1)kaljupinnased, jaotatud jõu mõjust, juhul kui vaadeldav punkt asub rakenduspunktist (1+sin)=tan'2(/4-/2) 2)jämepurdpinnased, 3)liivpinnased, 4)savipinnased, 5)eripinnased, küllalt kaugel võrreldes pinna mõõdetega. Kui koormatud pind on suur ja Seega tekib pinnase purunemise teatud sisehõõrdenurgast oleneva peapingete 6)tehispinnased. on vajadus leida pinget väikeses sügavuses sellest, saab alati jaotada suhte korral. Peapingete absoluutne suurus ei ole seejuures oluline. Jämepurdpinnased on teradevaheliste sidemeteta (või väga väikese pinna väiksemateks osadeks ning summeerida nende mõjul tekkivad
akumulatsioonimaterjalist segatud alusmullaga. Pealmiseks kihiks kultuuride kasvatamiseks Gleistunud paljandpinnas Ppg sobiv tehnogeenselt mõjutatud huumus-, toorhuumuslik või turbahorisont. Glei-paljandpinnas PpG Jaotatakse vastavalt veereziimile ja loodusliku materjali iseloomule: Segatud muld Ty Tehispinnased C Gleistunud segatud muld Tyg Looduslik muldkate hävinenud ja ala on kaetud loodusest mittepärineva materjaliga (slakk, Segatud gleimuld TyG jäätmed jms). Vajadusel võib jaotada veeolude ja materjali iseloomu järgi. Segatud madalsoomuld TyM Tehispinnas C
terrigeenset materjali orgaanilst ainet. 10. Milline on pinnaste klassifikatsioon EVSi järgi? · Kalju (Eestis lubjakivi, dolomiit, mergel, liivakivi) · Poolkalju (Eestis osa liivakivisid ja enamik paleosoikumisavisid) · Jämepurdpinnased (kruus, killustik) · Peenpurdpinnased (liivad, savid) · Eripinnased (muda, allikalubi, järvelubi, turvas, sapropeel) · Tehispinnased (täide, tööstusjäätmed, kultuurikiht, prügi) 11. Selgitage järgnevaid mõisted: tihedus, eritihedus , kuivtihedus, veesisaldus, poorsus, poorsustegur, küllastusaste. (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga meetodil. Pinnastel, millesse
annaabi.ee 
