Uue maailma serval P�rnu mnt. viadukti all asub betoon sammastega t�idetud ruum-ala, kus kunagi enne Tehnika tn. pikendust asus parkla, mis t�na seisab t�hja kruusaplatsina, mille elutegevus j��b ainult selle k�rvale j��va nafta putka piiridesse. V�ibolla m�nikord harva tikub sinna parkima m�ni sahk v�i s�iduauto. Just seesama tehismaastik vajaks ellu�ratust nagu paljud teisedki paigad suure linnaruumi keskel, kus aina rohkem v�tavad pinda parkla�ritegevused ja s�steemsed eluvormid ja kus �ha v�hem j��b ruumi linlastel oma igap�eva tegemiste k�rvalt ka urbanistlike subkultuuride loomiseks ja nende arendamiseks, mis oma v�iksusegi poolest muudaks kirjumaks suures pildis k�ll natuke, aga siiski muudaks. Sihi all olev ala on ideaalne paik, mis vajaks oma ulatuses asfalteerimist, kuhu saaks astuda
kui Maa pindmist osa, mis erineb teistest maastike variantidest välisilme ja sisestruktuuri talitlemist määravate põhitunnustega. Maastike tunnusteks on: pinnamood, kliima, taimkate, vetevõrgustik, asustustihedus-, tüüp ja majanduse laad. Erinevaid maastike on võimalik klassifitseerida looduslike ja sotsiaalmajanduslike tunnuste järgi. Inimtegevuse mõju baseeruval klassifikatsioonil, mille skaala üheks suunaks on puutumatu loodusmaastik ja teine suund tehismaastik, kus inimtegevus mõju on väga suur. Süsteem on elementide ja nendevaheliste seoste terviklikku kogumit, uurimistasandi seisukohatl on element paik. (Kokovkin 2001) Sellest lähtuvalt on maastike uurimine ja piiritlemine on mitmekesine ja painduv. Erinevate huvidega inimestel on maastiku suhtes hinnatakse erinevaid omadusi, kuid nad asuvad samal territooriumil. Sellest järeldades on maastik nende inimeste ühine
Jordaens Westhoek Tihe jõgedevõrk: Schelde, Meause (Maas), Sambre Looduslik taimkate on säilinud peamiselt geestidel rabad, niidud, nõmmed ja Ardennides (tamme ja pöögimets) Kliima · mereline kliima · rannikul jaanuaris 3 kraadi, juulis 18-19 kraadi · Ardennides jaanuaris -1, juulis 14 kraadi · sajab 600-800 mm · Ardennide läänenõlvul 1100-1500 mm · Suurim ja tuntuim kaitseala on Kõrg Venni Eifeli Looduspark · Kesk-Belgias on valdav tehismaastik · jõgede looduslikke voolusänge on tugevasti muudetud Turismipiirkonnad · Kahe suure kultuuriala romaani ja germaani kultuuride - kohtumispaik · arhitektuuri ja kunstiaarded Belgia linnades Rooma-ajast kaasajani Põhjamere rannik · 65 km liivarandu ja merekuurorte · 110 km Brüsselini ja 110 km Antwerpeni · suveperioodil toimib vastuvõtuvõime piiril · puhkeperioodi soovitakse venitada pikemaks spordi - ja kultuuriüritustega Oostende linn
Belgias on 72 liiki imetajaid, 366 liiki linde (neist 191 pesitsejaid), 9 liiki roomajaid, 16 liiki kahepaikseid ja 58 liiki kalu. Ardennides elutsevad punahirv, metskass ja rebane, rannikul on rohkesti veelinde. Belgias on väga palju väikeseid riiklikke ja erakaitsealu. Suurim ja tuntuim kaitstab ala on Belgia ja Saksamaa piiril paiknev Kõrg-Venni. UNESCO maailmapärandi nimistus on 9 objekti. Kesk-Belgias on valdav tehismaastik. Silmapaistvaimad tehispinnavorme on Waterloo lahinguväljale 1823-1826 rajatud 40 meetri kõrgune mälestusmärk Lõviküngas. Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 13 RAHVASTIK Rahvastikust oli 2006 aastal flaame 58% ja valloone 31%. Belgias elab ka itaallasi, prantslasi, araablasi ja sakslasi. Välismaalaste osakaal on suurim Brüsselis (26,3%) ja Haianautis (12,8%)
mida aeglasemalt ta liigub maapinnalt põhjaveekihti. Seega mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda, seda suurem on põhjavee reostusoht. Kõige paremini on põhjavesi kaitstud savika pinnasekattega aladel. Sademed suudavad linna poolt tarbitavast veekogusest taastada vaid 35%. Põhjuseks on sademetena langeva ja põhjaveehorisontidest väljapumbatava veekoguse ebavõrdsus. Kuid märksa olulisemaks mõjutajaks on üleni asfalteeritud, betoneeritud, tihedalt hoonestatud linnade tehismaastik, mis ei lase sel napil veekogusel, mis vihmana langeb, pinnasesse imbuda. Mõningates kohtades maailmas on peamiseks joogiveeks põhjavesi ning suure pumpamise tagajärjel on hakanud linna hoonestik vajuma. (Kaasik 1990: 86-88) 8 1.4. Vee puhastamine Rannikumere reostumine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Sellist reostus
Ka Tallinna tööstuspiirkondades avaldub pärandmõju, jääkreostus. Mõju avaldub looduskeskkonnale, ökosüsteemide seisundile, taimedele, loomadele. Mõju pinnasele – maapinna vajumine, hüdroloogilise režiimi muutused, mulla omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente. Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega. Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja töötlemise käigus veekogudesse, põhjavette või pinnasesse levinud saasteained; jäätmete ladestamine mägedena (ohtlike ainetega saastunud pinna- ja põhjavesi) ja
annaabi.ee 
