Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. MÖRDI TÄITEMATERJALID Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud: *tellimüüritise mördi puhul 2,5mm, *looduskivimüüritise mördil 5,0mm, *krohvi alumistes kihtides 2,5mm, *krohvi viimistluskihis 1,2mm. Muud nõuded liiva kohta on enamvähem samad, mis betooniliiva puhulgi. Harvem kasutatakse mördis ka tehisliiva. Kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kergeid täitematerjale (räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Pesukrohvides kasutatakse täitematerjalina peenemat killustikku. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört - koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib
Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri, vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s.o
veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. 9.3. MÖRDI TÄITEMATERJALID Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud: *tellimüüritise mördi puhul 2,5mm, *looduskivimüüritise mördil 5,0mm, *krohvi alumistes kihtides 2,5mm, *krohvi viimistluskihis 1,2mm. Muud nõuded liiva kohta on enamvähem samad, mis betooniliiva puhulgi. Harvem kasutatakse mördis ka tehisliiva. Kergete mörtide saamiseks tuleb kasutada kergeid täitematerjale (räbuliiv, pimssliiv, keramsiitliiv jne). Eestis kasutatakse kergeid mörte vähe. Pesukrohvides kasutatakse täitematerjalina peenemat killustikku. 9.4. MÜÜRIMÖRDID Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb
Murtud kivimid on korrapäratud kivitükid. 67 Killustik. Eestis tehakse killustikku peamiselt: lubjakivist, dolomiidist, graniidist. Graniidikillustikku peetakse parimaks. Killustikku kasutatakse: betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Tehisliiv. Seda tehakse peamiselt graniidist. Tehisliiva kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides. Müürikivid. Eestis tehakse neid peamiselt lubjakivist või dolomiidist. Harva tehakse ka graniidist. 5.10. Korrapärased kivimaterjalid Korrapäraseks loetakse materjale, millel vähemalt üks külg on enamvähem korrapärane. Soklikivid. Need on mõeldud hoone soklite ja seinte katteks. Töödeldud on neil ainult väliskülg. Soklikivid võivad olla: klombitud,
sisaldus ei tohi ületada lubatud piiri. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega liivateri, vahemikus 0,125...4,0 mm või 0,14...5,0mm. Mida mitmekesisema jämedusega liiv on seda tihedam taon ja seda vähem kulub betoonile tsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemikud ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendikihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Betooni killustik jaguneb jämeduse järgi fraktsioonidesse:5...10, 10...20, 20...40, ja 40...70mm või 4...8, 8...16, 16...32, ja 32...64mm. Tihedama killustiku saamiseks segatakse sageli erinevaid fraktsioone kokku
Lahus ei tohi minna etalonist tumedamaks. Heas betooniliivas peab olema igasuguse jämedusega teri, vahemikus 0,125...4,0 mm, või 014...5,0 mm. Mida mitmekesisema jämedusega on liiv, seda tihedam ta on ja seda vähem kulub betoonile jtsementi. Tiheda betooni saamiseks on vaja tsementi nii palju, et ta täidaks kõik liivaterade vahelised tühemed ja kataks kõik liivaterad õhukese tsemendi kihiga. Mõnikord kasutatakse betooni valmistamisel ka killustiku tootmise jäägina saadavat tehisliiva. Hästi sobib selleks graniitliiv, halvem on paeliiv. Killustik on peamine raskebetooni jämetäitematerjal. Killustiku terad on krobelise pinnaga ja tsement nakkub nendega hästi. Eestis kasutatakse kõige sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit- või dolomiitkillustikku. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad ja tsement nakkub nendega halvemini. Seetõttu on kruusbetoon veidi nõrgem. Ümmargustest teradest veel halvemad on lestjad ja nõeljad terad, s
kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fratsioonidesse: 4...8, 8...16, 16...32 ja 32...64mm (EN-I järgi). Harva kasutatakse ka üle 64mm jämedust killustikku. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena Tehisliiva tehakse peamiselt graniidist (Ø 3...8mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (Ø 0...5mm). Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonides, asfaltbetoonides Müürikivid tehakse Eestis peamiselt lubjakivist või dolomiidist, harva ka graniidist ja nad kujutavad endast 20...50kg raskusi kivitükke. Lubjakivi kihilise ehituse tõttu ei ole nad päris korrapäratud, vaid on enamvähem ühtlase paksusega (60...240mm)
annaabi.ee 
