Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tehiskeele" - 5 õppematerjali

Arvutiõpetuse põhimõisted
6
docx

Arvutiõpetuse põhimõisted

Arvutikasutamine ja failisüsteemid Infotehnoloogia põhimõisted. Riist ja tarkvara,IT Informaatika- On teaduse ja tehnika haru,mis tegeleb arvutite abil toimuva infortöötlusega Infotöötlus- On informatsiooniga järjepidav operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn. "käegakatsutavad" osad:monitor,hiir,korpus jms. Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid. Infotehnoloogia(lüh.IT)Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. Arvuti koostisosad:

Informaatika → Arvutiõpetus
25 allalaadimist
20-sajandi kirjandus-õpiku 5-klassi õpiku analüüs
5
odt

"20-sajandi kirjandus" õpiku 5. klassi õpiku analüüs

13. Õpik lk 9, harj 12. Ülesande juhend: Kuidas võiks suhelda järgmistes olukordades? Põhjenda iga vastust. Õpilased mõtlevad, kuidas nad käituksid järgnevates olukordades ning millega endast märku annaksid. Ülesanne on hästi õnnestunud, kuna annab õpilasele mõtlemisainet erinevate tunnis pakutud vastuste põhjal, mis oleksid olnud paremad või halvemad variandid. Samuti eeldab see õpilaselt ainult loovat mõtlemist, mis aitab teda teisalt siduda salakeele/viipekeele/tehiskeele mõistete seostamisega ja selle peaks saama hakkama praktiliselt igaüks. Ülesanne pakub elevust ning ohtralt analüüsi, mis kinnistab põhiteemat ja aitab jõuda põhjalike järeldusteni. ,,20. sajandi kirjandus" Jan Kaus 2015 Õpikust ei ole e-tund ega digiversiooni. 1. Kirjandusõpik pakub ülevaadet kirjanduslikest suundumustest 20. sajandil. See on esitatud klassikute loomingu kaudu erinevaid vaatenurki ning arutlusteemasid tõstatades, mitte kronoloogilise järjestusena

Eesti keel → Eesti keel
13 allalaadimist
Kultuuri uurimise alused-kordamisküsimused-Ott Karulin
24
pdf

Kultuuri uurimise alused, kordamisküsimused, Ott Karulin

Sümboolsetel ​märkidel puudub otsene seos tähistatavaga, see on​ kokkuleppeline. 25. Miks eristab Ferdinand de Saussure keelt ja kõnet? [Kultuurisemiootika, lk 173] Keel on abstraktne märgisüsteem, kõne on selle reaalne esitusviis. Keel on kõne alussüsteem. Ilma keeleta ei oma kõne tähendust. 11 26. Mis on loomuliku ja tehiskeele erinevus? Loomuliku keele omandame elu jooksul oma kultuuriruumis. Tehiskeele loome või õpime loomuliku keele kaudu. Loomulik keel on kujunenud ​pika aja jooksul. Tehiskeel on loodud ühe korraga üsna ühese eesmärgi, funktsiooni jaoks. 27. Mida tähendab semiootikas „tekst“? [Kultuurisemiootika, lk 175 ] Tekst kui ​märgisüsteemide kogum ja nede edastatud sõnum.​ Tektsid moodustavad kultuuri. Tekst kui piiritletud ​struktuur​, mis on võimeline ka dialoogiks

Kultuur-Kunst → Kultuuri teooria
57 allalaadimist
IKT põhimõisted
41
docx

IKT põhimõisted

Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) ­ on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) ­ on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl. software)- hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne.

Informaatika → Infotehnoloogia
51 allalaadimist
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Nende hulgas on ka „Kuldrannake“.  1993 Kartlik Nikas, lõvilakkade kammija -- Nikas  2003 Kentaur -- Nikyas  2006 Sõnajalg kivis -- Nikolas  2012 Lendav hollandlane -- Nikodemes Ta alustab luuletajana. Tal on keeleuuenduslik hoiak. Pööraste näideteni jõuab ta 70ndatel. See tähendab ka seda, et luules (hiljem ka proosas) kohtuvad väga huvitavalt ühelt poolt looduslik loomulik alge ning teiselt poolt konstruktori hoiak, et loome mingi tehiskeele. See kokkupanek on sümbolistlik põhjaga. Ta torkab silma sihipäraste ettevõtmistega. Näiteks otsustab, et hakkab kirjutam amaalikunstist ja hakkabki – teos „Galerii“. Proosa algab 70ndate alguses ning ajastub suuremasse lainesse. Baturin on väitnud, et ta kirjutab läbi avarilma. Algusest peale on tal olnud soov kirjutada suur metsaromaan, kõrberomaan ja mereromaan. Need ont eatavad eksistentsiaalsed ruumid, kus inimene liigub ja rändab. Nendes

Filoloogia → Eesti kirjanduse ajalugu
229 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun