Tavakeelekasutuses tähistab sõna "abort" üldjuhul esilekutsutud aborti, st. raseduse katkestamist embrüo või loote elu lõpetamisega ning surnud embrüo või loote eemaldamisega emakaõõnest. Abordil on pikk ajalugu ning selle esilekutsumiseks on kasutatud mitmeid erinevaid kirurgilisi võtteid ning medikamente. Teoloogid, filosoofid ja seadusandjad on läbi sajandite olnud eri meelel selle suhtes, kas või siis millise piirini peaks abordi esilekutsumine olema lubatud või keelatud. Tehisabordi sooritamise lubatavus erineb riigiti maailma erinvas paigus. 1.Aborti tüübid. Iseeneslik abort. Raseduse iseeneslik katkemine on üks sagedasemaid raseduse tüsistusi, mille põhjuseks võib olla embrüo või loote väärareng (peamiselt varaste iseeneslike abortide korral), platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid (peamiselt hilisemate iseeneslike abortide korral). Iseenesliku abordi esinemissagedus ei ole täpselt teada, ent erinevatest uuringutest nähtub, et see on suhteliselt kõrge
lõpetamisele, mille järgselt või mille käigus ta (või tema jäänused) eemaldatakse emaüsast, esilekutsutud sünnituse korral aga püütakse lapse elu säilitada. Tehakse aborti omakorda kas näidustuste või ainult raseda sooviavalduse põhjal. Esimesel juhul on tegemist terapeutilise, teisel valikabordiga, mida nimetatakse ka lihtsalt legaalseks abordiks. Samuti võib abordi esile kutsuda trauma või emotsionaalne vapustus. Tehisabordi peamised põhjused: Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks.; Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine; Tõsise väärarengu, vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega lapse sünni vältimine; Sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine. Eesti seadustes kasutatakse mõiste `abort' asemel mõistet `raseduse katkestamine'
rasedusnädalani (3 kuud). 1993. aastast reguleeris abordi tegemist Sotsiaalministeeriumi 25. juuni 1993. a käskkirjaga nr 116 kinnitatud "Raseduse kunsttehisliku katkestamise juhend" (trükis avaldamata). 1998. aastal asendas selle "Raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus," mille kohaselt võib rasedust katkestada üksnes naise soovil. Nõukogude ajal oli abort naisele täiesti tasuta. Mais 2006 maksis haigekassa 70 protsenti tehisabordi maksumusest, sellest üle jääva 544 krooni pidi tasuma inimene. Abordiregistri andmetel oli 2004. aastal registreeritud abielus olevaid naisi raseduse katkestajate hulgas 29,4 protsenti, vabaabielus naisi 25,2 protsenti ja üksikuid ligikaudu 39 protsenti. Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku juhataja Helle Karro sõnul ei kasuta naised siiski aborti pereplaneerimise vahendina, vaid põhjusteks on suhted, tervis ning rasestumisvastaste vahendite alt vedamine. Abordi tegemise viisid.
(Eesti Seksuaaltervise Liit) Esilekutsutud abort võib olla seaduslik, kui seda tehakse seaduse kohaselt, või ebaseaduslik, kui see toimub seadusevastaselt. Seaduse alusel tehakse aborti omakorda kas näidustuste või ainult raseda sooviavalduse põhjal. Esimesel juhul on tegemist terapeutilise, teisel valikabordiga, mida nimetatakse ka lihtsalt legaalseks abordiks. Samuti võib abordi esile kutsuda trauma või emotsionaalne vapustus. (Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. 2015) Tehisabordi sooritamise põhjused võib grupeerida nelja peamisesse kategooriasse: Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine; Tõsise väärarengu, vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega lapse sünni vältimine; Sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel lapse sünni vältimine.
Ristiusu tulekuga algas pikk epohh, mil ühel või teisel moel keelustati rasestumisvastased vahendid ja abort, sellega tegelejad põletati tuleriidal ning abort oli karistatav isegi surmanuhtlusega. Abordiga seotud karistused asendusid alles 20. sajandil järk-järgult legaalset aborti lubavate seadustega, seoses hääletamisõiguse laienemisega naistele ning moodsate rasestumisvastaste vahendite leiutamisega. Vanim kirjalik tõendusmaterjal tehisabordi kohta pärineb Vana-Hiina dokumendist, mis loetleb keisri konkubiinidele sooritatud aborte aastatel 500–515 eKr. ]Hiina folkloori järgi oli legendaarne keiser Shennong 5000 aastat tagasi abordi esilekutsumiseks ette kirjutanud elavhõbeda kasutamist. Kreekas elanud Sokrates ja Platon olevat toetanud naiste õigust ise otsustada ja Vana-Kreekas oli abort tavaline vahend rahvaarvu piiramiseks. Abordi abil hoiti riigi sotsiaalne ja majanduslik seisund stabiilne.
loote vanusest, samuti ja ema õiguslikest piirangutest, abordi kättesaadavusest mingis piirkonnas ning arsti ja patsiendi eelistustest. Abordil on pikk ajalugu ning selle esilekutsumiseks on kasutatud mitmeid erinevaid kirurgilisi võtteid mingi medikamente. Teoloogid, filosoofid ja seaduseandjad on läbi sajandite eri meele selle suhte, kas siis või siis millise piirini peaks abordi esilekutsumine olema lubatud või keelatud. Tehisabordi sooritamise lubatavus erineb riigiti maailma erinevas paigus. (Abort ja rasestumisest hoidumine, lk.5 / Vikipeedia: Abort / abort.ee) 1.2. ABORDI PÕHJUSED Üldistada on ülimalt raske, kuna abordi tegemise põhjuseid on väga erinevaid. 2007. aastal avaldatud Eesti naiste tervise uuringus selgus, et peamiselt tehakse aborti majanduslikel põhjustel või ebakindla suhte tõttu. Uurimusaruandes toodi ühiskonna muutuste positiivse
annaabi.ee 
