Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt, et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus, kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega. Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga. 2. Mida kujutab endast ühinemismenetlus ning millised toimingud tuleb ühinemismenetluse käigus läbi viia? · Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks.
II. Osa Teemad 6 - 7 Vallasomand Vallasomand tekib kas: Tehinguliselt või seadusjärgselt Vallasomand Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) Vallasomand Asjaõiguskokkulepe: On asjaõiguslik leping, millega pooled lepivad kokku teatud eseme omandi üleminekus omandajale Vallasasja asjaõiguskokkulepe on vormivaba (sh võib olla sõlmitud ka vaikimisi) Peab ulatuma konkreetsetele asjadele, mitte aga asjade kogumitele Vallasasjade puhul on lubatud ka tingimuslik asjaõiguskokkulepe (nt omandireservatsiooni korral
Sama paragrahvi lg-e 1 kohaselt on kinnisasjaks maapinna piiritletud osa (maatükk). Seega on vallasomandiks lihtsustatult, isiku täielik võim vallasasjade üle. Vallasomand tekib kas: a)Algselt ehk originaarselt – st omandiõigus ei põhine eelmise omaniku üld- või eriõigusjärglusel(leiu teel) b)Tuletatult ehk derivaatselt – varasema omaniku ja uue omaniku on üld- või eriõigusjärglus(pärandi suhtes) a) Tehinguliselt või b) Seadusjärgselt Tehinguliseks omandamiseks on vaja: 1) asjaõiguskokkuleppe sõlmimist, 2) asja üleandmist omandajale (vt AÕS § 92) § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.
· Näimusvolitus. On antud välja volikiri ja volikiri on esindaja käes. Samal ajal võib esindatav volituse iga kell lõpetada ja sellega on esindusõigus lõppenud. Kui sellel alusel siiski tehakse tehing, siis see loetakse siiski kolmanda isiku suhtes kehtivaks, sest kolmandal isikul pole alust arvata, et esindus on lõppenud. Prokuura on seadusjärgse esindusõiguse ja volituse vahepealne vorm.Ta loetakse tegelikult tehinguliseks esinduseks, kuid prokuura olemus seisneb selles, et seda võib anda ainult äriühing. Kui see on juba antud, siis prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest. Piisab sellest, et tõendab ära et ta on prokurist. Vt. ka äriseadustiku 3. peatükk. 10.4. Esinduse lõppemine Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus seadusjärgne esindus ette on nähtud. Volituse lõppemise alused on toodud TsÜSi §125 lg 2-5. Loe tähelepanelikult! 10.5
∙ Näimusvolitus. On antud välja volikiri ja volikiri on esindaja käes. Samal ajal võib esindatav volituse iga kell lõpetada ja sellega on esindusõigus lõppenud. Kui sellel alusel siiski tehakse tehing, siis see loetakse siiski kolmanda isiku suhtes kehtivaks, sest kolmandal isikul pole alust arvata, et esindus on lõppenud. Prokuura on seadusjärgse esindusõiguse ja volituse vahepealne vorm.Ta loetakse tegelikult tehinguliseks esinduseks, kuid prokuura olemus seisneb selles, et seda võib anda ainult äriühing. Kui see on juba antud, siis prokuristi esindusõigus tuleneb seadusest. Piisab sellest, et tõendab ära et ta on prokurist. Vt. ka äriseadustiku 3. peatükk. 10.4. Esinduse lõppemine Seadusjärgne esindusõigus lõpeb selles seaduses sätestatud alustega, kus seadusjärgne esindus ette on nähtud. Volituse lõppemise alused on toodud TsÜSi §125 lg 2-5. Loe tähelepanelikult! 10.5
Sellisel juhul sisaldab müügitehing ka omandi ülemineku asjaõiguskokkulepet ja seda ka siis kui V kirjutusmasina alles hiljem oma autoga K le koju viib. Kui K tellib kirjutusmasina postiteel ja V tellimuse vastu võtab siis sellega on müügitehing sõlmitud ent asjaõigus kokkulepe sõlmitakse alles hiljem: see seisneb kirjutusmasina K le koju kättetoimetamises ja K poolt vastuvõtmises. Vallasomandi tehinguliseks tekkimiseks on vaja asjaõiguskokkulepet AÕS § 92 lg1. Aga kuna seaduses ei ole sätestatud asjaõiguskokkulepe vormi siis võib selle sõlmida suvalises vormis ning see tuleneb TsÜS § 77 lg1 . Tingimuslik asjaõiguskokkulepe tuleneb omandireservatsiooni lubatavusest: ehk, et kui vallasaja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, siis eeldatakse ,et omand läheb ostjale üle alles ostuhinna täielikul tasumisel. VÕS § 233 Asja üleandmine
annaabi.ee 
