"inimlikud" - tähendused, väärtused, eesmärgid ja kavatsused. Taoline lähenemine on annab inimteadvusele, inimteadlikkusele, inimfaktorile ja loovusele keskse ja aktiivse rolli. Inimfaktorile ja vabadusele rõhu asetamine on taoliste uurimismeetodite võtmeteguriks. Humanistilikke võtteid on uurimistöö läbiviimisel informatsiooni kogumiseks rakendatud Ley töödes (1974, 1977). Tema töö eesmärgiks oli tavaliselt märkamata jäänud tähenduslikkuste abil Philadelphia jõukude tegutsemisviisidele seletusi leida. Ta märkis, et tähenduslikkuse kujunemisel on eriliselt tähtis asukoht, kuid siiski ei saa rääkida vaid asukohast, objektile tähelepanu pööramata. Rõhku peab panema ka kavatsustele ning kujundlikkusele. Seega, vastandudes gravitatsioonimudelile väitis ta, et metropol on pigem meelteseisund ning sel on igale indiviidile ning tema tegutsemisviisile erinev mõju järelikult ei saa loovale otsustusvõimele mehhaanilist laadi gravitatsiooniväli ennetavat mõju avaldada.
Tehnikad, mis aitavad oskusi omandada, hõlmavad maha rahunemise õppimist sügava sissehingamisena; minema kõndimist; positiivsel viisil enesega rääkimist; mõne eakaaslase või täiskasvanu otsimist, kellega rääkida viha tunnetest, et vältida agressiivset väljendust. (Kellner jt, 2008) Programmide tagamõte peitub esmalt õpilastele viha tunde teavitamises ja siis mitteagressiivsetele tegutsemisviisidele suunamises. Enne harjutuste tegemist tuleks õpilastele (Rogers 2011: 154) selgitada, et viha on normaalne tunne ja mõnikord ka õigustatud ning sageli peaksid õpilased oma viha teistele edastama selgelt ja ühemõtteliselt, et vältida arusaamatusi ja ka enda sisse kogunevat pinget. See aitab noorukitel mõista, et neid lihtsalt ei õpetata halbadest harjumustest loobuma, vaid suunatakse loomulikke nähtusi (näiteks viha) positiivses võtmes väljendama.
sotsiaalpsüholoogiast. Teine oluline ja mõjukas domineeriva paradigma teoreetiline element pärineb informatikas ja selle arendasid välja Shannon ja Weaver. Kommunikatsiooniuurimuste domineeriv paradigma : liberaal pluralistlik ühiskonnaideaal, linaarne mõjude edastamine mudel, mõjuvõimas meedia, mille toime sõltub ka grupisuhetest. Alternatiivne pradigma. Alternatiivne ehk kriitiline paradigma tugevamaid või nõrgemaid vastuväited domoneerivat paradigmat esindajatele ideedle ja tegutsemisviisidele. Alternatiivne aradigma: ühiskonnakriitiline vaatepunkt ja väärtuste neutraalsuse eitamie, transmissiooni mudeli eitamine kommunikatsioonis, kvalitatiivne metodoloogia, kultuuriteooriate eelistamine, mure ühiskonndliku ebavõrdsuse ja opositsioonilise hoiku põhjuste pärast. 2.Massikommunikatsiooni uurimuse tekkelugu ja rajajad. Mssikommunikatsioon on üks paljudest sotsiaalteaduste valdkondadest ja ainult üks osa laialdasest inimkommunikatsiooni uurimisest.
protsessi ja koolkond uurib strateegia mõistuses toimuvat. See koolkond ei ole väga selgetelt eristuv ja teda võib vaadelda kui suhteliselt lõdvalt seotud uuringute kollektsiooni. Õppimise koolkonna käsitluses on strateegia õppimise tulemus ja strateegia kujuneb välja, kui inimesed, tegutsedes individuaalselt või kollektiivselt, õpivad tundma nii situatsiooni nagu ka oma organisatsiooni võimet sellega toime tulla. Lõpptulemusena lähenevad nad tegutsemisviisidele, mis annavad häid tulemusi. Võimu koolkond näeb strateegia kujundamist kui läbirääkimiste protsessi. Võimu on kirjeldatud kui mõjuvõimu rakendamist ja võimusuhteid saab leida nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool seda. Esimesel juhul käsitletakse suhteid indiviidide ja gruppide vahel organisatsiooni sees. Teisel juhul on vaatluse all organisatsiooni ja tema keskkonna vastastikune sõltuvus. Sellel baseerub erinevate huvigruppide mõju uurimine ettevõtte strateegia kujunemisele
Logistika juhtimise otsuste iseärasuseks on ka asjaolu, et kui nendega kaasneb kuludega seotud informatsiooni töötlemise keerukas protsess, võivad otsused olla vahel vastupidised pari- mate tegutsemispraktikate poolt ette näidatud tegutsemisviisidele. Kogukulude analüüsi eesmärk selles kontekstis on tuvastada kulud, mida on toonud endaga kaasa muutused nende otsuste tule- musel. Muutused süsteemis põhjustavad kogukulu muutumist. Nii võib täiendav ladu jaotusvõr- gustikus tuua endaga kaasa kulutasemete muutumise transpordis ja varude haldamisel.