Tallinna Ühisgümnaasium Agatha Christie Referaat Koostaja: Laura Helena Klass: 8b Tallinn 2011 Sissejuhatus Kindlasti on paljud lugenud või teleris näinud detektiivide Hercule Poirot'i ja miss Marple'i tegutsemisi. Kui neid lugeda või vaadata tuleb, kindlasti kõik pisiasjad meelde jätta, kuna need on lõpplahendusel tähtsad. Alati on olnud lahendused keerulised ja huvitavad. Kõikide nende raamatute autor on Agatha Christie, kes oli Inglise kirjanik. Mina valisin just selle tõttu Agatha Mary Clarissa Christie, kuna mulle meeldivad ta raamatud ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Huvitav on ju teada millal ja kuidas ta elas, ning millal ta kirjutama hakkas
Euroopa diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel - sarnasused ja erinevused Kahe maailmasõja vahel oli 21 aastat. Selle aja sees juhtus nii mõndagi. Tekkisid diktatuuririigid, kus riik allus ühele isikule ehk diktaatorile. See aeg maailmas ei olnud kerge. Toimus igasuguseid inimeste vastaseid tegutsemisi, näiteks: tagakiusamised; range elukorraldus; poliitiliste, majanduslike ja kodanikuõiguste piiramine. Diktatuuride tekke põhjusteks olid mittedemokraatlikud liikumised, milles leiti süüdi olevat demokraatlik riigikorraldus; maailmas kujunenud sõjajärgne olukord; erinevate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu, mis tõi kaasa valijate rühmad, kelle kogenematust kasutati diktaatorite poolt hästi ära; majanduslikud raskused, kus diktaatorid lubasid võimule pääsedes
pilvelõhkujad, suursugused ehitised. Nagu juba mainitud igasugusel tegevusel meie elus on eesmärk ja hüve ongi see, mida me tegutsemisel saavutame. Aristoteles jagas hüved kolme rühma: ühtesid nimetas ta välisteks, teised mis on seotud hinge ja kehaga. Kõige täielikumateks ja suuremateks hüvedeks peame neid hüvesid, mis on seotud hingega. Põhjus selleks on imelihtne. Nimelt just hingele omast tegutsemist ja toimevõimet me hinge juures eeldamegi. Eesmärgiks peetakse teatud tegutsemisi ja toimevõimeid, nii muutubki ta hingega seostuvate hüvede juurde kuuluvaks. See on ka kooskõlas eelpool mainitud väitega, et õnnelik inimene elab hästi ja tegutseb hästi. Nii nagu õnne puhul, nii on ka hüve puhul. Inimesed näevad ja tunnetavad erinevaid hüvesid. Küsides inimestelt, mis on hüve, vastavad ühed, et selleks on loomutäius, teised et mõistlikkus, mõned arvavad et selleks on hoopis tarkus ja mõnede jaoks need kõik või üks nendest ühes naudinguga ja
Õigus on kitsam, õiglus laiem printsiip. Toon näiteks teema, millest on palju ajakirjanduses räägitud: meie parlamendisaadikud saavad liiga suurt palka. Inimene ütleb selle juures, et ma teen rasket tööd, aga palka saan väga vähe, palju vähem. Inimene mõtleb, et see pole õiglane, ning see on tema subjektiivne tunne. Õiglustunne on paljus seotud ka inimese majandusliku ja sotsiaalse toimetulekuga. Õigus ja õiglus juhivad alusprintsiipidena inimese, riikide käitumist, tegutsemisi. Inimene peaks omama eetilisi, maailmaga korrelatsioonis olevaid printsiipe, mille üks kuju on Piiblis, nn. kümme käsku. Need on laiemad eetilised printsiibid, mis on inimesel loomupäraselt sees või 7 peaksid olema, mis kutsuvad, mitte ei kohusta, vaid just kutsuvad inimest käituma õigesti, tegema õigeid eluvalikuid. Kuidas me õiglust, õiglustunnet inimeses määratleme? Inimesele on
jagatakse. (Nikom.eetika, 2007:11) Hüved on siis jagatud kolme rühma: ühtesid nimetatakse välisteks, teised on seotud hinge ja kehaga. Kõige täielikumateks ja suuremateks hüvedeks nimetame neid, mis on hingega seotud, hingele omast tegutsemist ja toimevõimet me hinge juures eeldamegi. Niiviisi on õige öelda, kuna selline on ju vana seisukoht ja langeb kokku filosoofide vaadetega. Ta kehtib ka seetõttu, et eesmärgiks peetakse teatud tegutsemisi ja toimevõimeid, nõnda muutub ta hingega seostuvate hüvede ja mitte väliste hüvede juurde kuuluvaks ning on kooskõlas loogilise arutlusega, et õnnelik elab hästi ja tegutseb hästi, sest hea elu ja hea tegutsemine peakski ju seda tähendama. Paistab, et see, mida õnne puhul taotletakse, kehtib kõik ka käsitletava mõiste juures. Ühtedele tundub selleks olevat loomutäius, teistele jälle mõistlikkus, mõnedele aga tarkus, kuid mõnede jaoks need kõik või üks
04.2007). Ravi: Ebastabiilset isiksust on raske ravida, kuid siiski on teatud võimalused sümptomite nagu impulsiivne käitumine ja ebastabiilsed suhted, ravida. (Clinical Reference Systems 24.04.2007). On olemas ravimid, eriti ärevuse, paanika, depressiooni või tujukõikumiste jaoks. Teiseks võimaluseks on lühiajaline haiglasviibimine, kui inimene end vigastab, näiteks lõigub, põletab või üritades enesetappu teha. On ka teatud programmid, mis sisaldavad struktureeritud tegutsemisi ja grupiteraapiat iga päev. Neljandaks võimaluseks on teraapia, mis tekitab inimesele tunde, et temast hoolitsetakse, et temast saadakse aru. Õpitakse ka erinevaid võimalusi, kuidas tulla toime stressiga ning ravitakse ka alkoholi- või narkootikumiprobleeme. Üheks võimaluseks on veel ka dialektiline käitumuslik teraapia, mis aitab inimesel reguleerida oma emotsioone, taluda stressi, endaga hakkama saamist ning teiste inimestega paremini suhtlemist. (Clinical Reference Systems 24.04
mistes kehastustes. A: Mõned inimesed, kellele siirdati organ, räägivad, et neil ilmnesid harjumused, mida varem polnud. Mõned tunnevad doonori juuresolekut. Kuidas sa saad seda seletada? D: Suvaline teema, asi, aga sellel juhtumil keha osa, säilitab jälje sellest, kes seda valdas. Siin käib jutt nende mälust, kellele see organ kunagi kuulus. Tead, et organid on elus ja iseseisvad? Nad võivad mäletada teatud tegutsemisi või eelistusi inimeselt, kellele nad kuulusid. Kui nad viiakse sisse uude kehasse, hakkavad nad tegema seda, millega harjunud on. Sellega on seletatav fakt, et inimesel tekivad uued harjumused ja eelistused. Sellele lisandub veel see, et mingil moel säilitab doonor sideme sellega, kellele ta andis osa oma kehast. See side ei kesta kogu elu kuni selle momendini, kuni keha arvab, et organ tuli täielikult süsteemi üle ja on vastu võetud keha ja mõis- tuse poolt. See on omamoodi toetus.
· Jääk e residum püsiv e konstantne nähtus. Inimese psüühikas on 6-klassi jääke, need määravad ära inimese loogilise käitumise koos tuletistega 6 jääkide klass: 1. Kombinatsioonide instinkt inimesel on alateadlik tung nähtustega, võimalustega kombineerida, leida uusi konfiguratsioone. Luua midagi uut. See jääk domineerib inimestel, kes püüavad tuua ühiskonna poliitikasse uuendusi ja kelle tegutsemisi iseloomustab leidlikkus. Need on emarebased. 2. Agregaatide püsivus e kogumi säilivus see jääk domineerib inimestel, kellel on kalduvus säilitada olemasolevat asjade seisu. Need on konservatiivsed ja kellel on kalduvus alluda. Jõumeetodite pooldajad poliitikas on see klass. Need on isalõvid 3. Inimeste vajadus väljendada oma tundeid välistes käitumis- aktides 4. Ühiskonnaga seotud jäägid: a
annaabi.ee 
