ja pikaajaliste plaanide tegemine koos eesmärkide ja nende saavutamise aja äranäitamisega. Logistikastrateegia kujundatakse ettevõtte äristrateegia ja turundusstrateegia baasilt ja see peab toetama ettevõtte ja turunduse strateegiaga seatud eesmärkide saavutamist. Tüüpilised strateegiavaldkonna tegevused on ettevõtte logistikasüsteemi ja tarneahela modelleerimine ning vastavad simulatsioonid, erinevate tegutsemisalternatiivide väljatöötamine, protsesside ja tegutsemismudelite kavandamine ning arendamine, veoviisi valik, lao asukoha valik, sobiva logistikatehnoloogia valik, väljast tellimine jne. Taktikaline juhtimine on eelkõige niisuguste töömeetodite, juhtimis- ja tegutsemisviiside valik ja rakendamine, mis toetavad logistikastrateegia elluviimist. Tüüpilised taktikalise juhtimise valdkonna tegevused on toimingute ja protsesside
tegurite kõik otsustajast olenevad seisundid. Väliskeskkonna seisundid S j on otsustaja poolt mittejuhitavad (mittemõjutatavad, mittereguleeritavad) tegutsemistingimused, mis alternatiivide tulemuslikkust oluliselt muudavad. Tulemus võib olla absoluutarvuna või pallides. +/-E=e*Pi Kasum maksimeerida, kulud minimeerida! 1.3. Tegevuste alternatiivide ja väliskeskkonna mõju analüüs Tegutsemisalternatiivide analüüs x eesmärgi ja selle saavutamise alternatiivide määratlemine; x eesmärgi kvaliteedi kriteeriumide määratlemine ja nendega vastavuse hindamine (kuidas eesmärki mõõta); x alternatiivide ,,mõistlikkuse" nõuetele vastavuse analüüs; x juhitavate tegurite selgitamine ja nende muutmise alternatiivide määratlemine; x alternatiivide realiseerimise analüüs teatud väliskeskkonna tingimustes; x alternatiivide võrdlemine vastavuselt eesmärkidele.
väljatöötamine ja hindamine ning tulevikku suunatud otsuste tegemine, milles madalamatele tasanditele. sisaldub: (+) osaplaanide (madalamate tasandite) eesmärgid on kooskõlas omavahel ja · tulevase tegutsemise mõtteline "läbimängimine" (soovitavalt mudelitel); üldiste (terviku) eesmärkidega · erinevate tegutsemisalternatiivide hindamine ehk "kaalumine" ja (-) võidakse "alla" anda ebareaalseid ja ebaolulisi plaaninäitajaid · alternatiivide vahel valiku tegemine. B) progressiivne plaanimine toimub "alt üles", algab madalaimalt tasemelt, Planeerimisel määratakse otsused, mis tuleb teha, et teatud sündmused toimuksid või järgnevatel kõrgematel tasanditel võetakse need kokku ning koordineeritakse.
Analüüsi tulemusena võib kujundada ülesannete plokksüsteemi Liigentatakse seni, kuni see osutub mõttetuks Järgnevalt elementaarülesanded sünteesitakse Kompetents ja vastutus o Kompentents – õigused ja võimupiirid ülesande täitmiseks Kompetentsi liigid Otsustamiskompetents – valida tegutsemisalternatiivide vahel o Otsustamiskompetentsi jaotus Tsentraliseeritus – otsused tehakse keskuses e. Tipptasandil Tsentraliseerituse eelised: Otsustab juht, kes tunneb kogu ettevõtet Otsuse parem kooskõlastus
See on minu igapäevast elu kõvasti muutnud. (Naine, 27-aastane) · Madal enesehinnang tähendab seda, et ma lasen teistel määrata, mida ma väärt olen. Siis on minu väärtuse mõõdupuuks see, kas ma meeldin teistele või mitte. Tänu heale enesehinnangule olen rahulikum ja väljendan end selgemini. Kõige tähtsam on aga see, et olen oma väärtustes kindel, mul on võimalik valida mitmete tegutsemisalternatiivide vahel. (Mees, 25-aastane) · Hea enesehinnang on võimaldanud mul sellega toime tulla, et mind kui ülemust märgatakse ja arvustatakse, sest ma usaldan end nüüd rohkem ja prestiiziküsimus pole enam nii tähtis. Olen rahulikum ja vähem pinges. Nüüd pole minu 29 mõõdupuuks olla parim, vaid hea enesetunne. See kõik on teinud minust tervema isiksuse. (Naine, 34-aastane)
Plaanimist on nimetatud ka sillaks tulevikku.138 · Plaanimine on valmistumine tulevikuks. · Plaanimine on süstemaatiline ettevalmistus eesmärkide, vahendite ja tegutsemisviiside kohta käivate otsuste vastuvõtmiseks, teatud tingimustes alternatiivide vahel valiku tegemiseks. 139 · Plaanimine on tulevikku suunatud otsustamine: tulevase tegutsemise mõtteline läbimängimine; erinevate tegutsemisalternatiivide ,,kaalumine" ja nende vahel valimine. 140 Otsuseid tehakse seejuures ettevõtte koguprotsessi ja kõigi tema osade kohta. Tulevikku orienteerituse mõttes on plaanimine tihedalt seotud prognoosimisega.141 Siiski on nende vahel sisuline erinevus. Plaanimine määrab kindlaks, milliseid tulemusi tuleb saavutada, prognoos hindab teatud tulemuste ilmnemise tõenäosust. Prognoosimist loetakse plaanimise ettevalmistavaks staadiumiks, plaanimise üheks osaks nagu analüüsigi
annaabi.ee 
