eesmärk. Eestis toimus Oktoobripööre 1917 , kus enamlased tegid oma reforme, valimised ebademokraatlikud, kärbiti kodaniku õigusi ning see tekitas vastumeelsust rahvaga. Eesti hakkas ettevalmistuna iseseisvuseks, loodi Omakaitse ja Päästekomitee ning kirjutati Isesisvumus manifest , mille alusel Ajutine Valitsu kuulutas 24. veebr. 1918 Eesti iseseisvaks. Eesti iseseisvumine oli hästi ette planeeritud ja eestlased tegutseid kiirelt. Eesti kuulus küll vormiliselt Venemaale , kuid sakslased tungisid Eestisse ja algas Saksa okupatsioon. Kõik allutati Saksa võimu alla(kehtestati tsensuur ja saksa keel, Omakaitse saadeti laiali). Baltisaksalsed tahtsid luua Baltihertsogriiki, eestlased oli selle vastu ja taastaid põrandaaluse Omakaitse. Eestlastel oli valida kas leppida Saksa okupatsiooniga või astuda iseseivuse eest välja, ning Omaitse koostas välisdelegatsiooni Lääne-Euroopale, tuvustamiseks meie olukorda
Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades. Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele. Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad). Dominiiklaste ordu-rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus,kelle nimi oli ordul,nim.ka jumala ustavateks koerteks.Ül:jutlustada õige usu kaitseks seetõttu teati jutlustajavendadena,panid rõhku haridusele.Aquino Thomas-
Punaste põhivaenlaseks seal maal sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, eesotsas Adolf Hitler. Esialgu suhtuti neisse kui ühte lärmakasse ja sõjakasse kampa. Hitlerlased üritasid mässu korraldada, kuid see nurjus ning juht ise pidi aasta vangis veetma, kus ta kirjutas oma vaadatest raamatu ,,Mein Kampf" Kui natside partei taas avalikult sai tegutseda sai, hakkas see kiiresti poolehoidu koguma. 1933. Aastal nimetati riigipresidendi kantsleriks Adolf Hitler. Esialgu tegutseid nad põhiseaduse piires, kuid varsti kehtestati üheparteisüsteem. Hitler võttis pärast riigipea surma selle ameti ja muutus diktaatoriks ehk füüreriks. Hakati tagama rassilist puhtust. Abiellumine juutidega keelati. Jälgiti, et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi. Niimoodi võttis riik õiguse sekkuda inimeste eraellu. Kõige rohkem aga kiusati taga ikkagi juute. Neid süüdistati kommunismis ja kodumaa reetmises. Ka siinkohal pöörati majanduskriisi ületamisele tähelepanu
Uued ordud e.kindlate reeglite järgi toimivad munkade ja nunnade ühendused,millel oli kloostreid paljudes maades.Tsistertslaste ordu-tekkis XI saj.lõpul Prantsusmaal.Lähtus Benedictuse reeglitest,nõudis liikmetelt luksustest loobumist jms.Eestis rajasid tsisterlased kloostri nt:Padisele,Harjumaa metsade ja soode piirile.kandsid valget mungarüüd.Kuulsaim tsisterlane oli munk Benard Clairvaux,kellest sai keskaja mõjukaim teoloog ja vaimuinimene.Kerjusmungaordud-tegutseid peamiselt just linnades keset elu,kuulutades jumalasõna ja kutsudes patukahetsusele.Frantsisklaste ordu-rajas jõuka kaupmehe poeg Franciscus Põhja-Itaalias.Võitis palju pooldajaid ning sooviti anda ametliku vormi (olid tuntud ka kui hallid vennad).Dominiiklaste ordu-rajas hispaania päritolu aadliseisusest munk Dominicus,kelle nimi oli ordul,nim.ka jumala ustavateks koerteks.Ül:jutlustada õige usu kaitseks seetõttu teati jutlustajavendadena,panid rõhku haridusele
Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1944. aasta alguseks oli Soome jõudnud põgeneda üle 4000 eestlase. Põgenikega tegelev Eesti Büroo seadis sihiks luua Soome armee koosseisus rahvuslik väeosa, millest kujuneks tulevase Eesti sõjaväe tuumik. Jaanuaris 1944 moodustatagi 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Rügemendi ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste jutidena tegutseid ka eestlased. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eesti kaitsmisel. Soomepoisid paistis silma lahingutes nii Punaarmee vastu Tartus, kui ka kokkupõrkes taganevate sakslastega. Ehki soomepoisse oli liialt vähe, näitas see, et väike riik võib kahe suure riigi vahel leida kolmanda tee oma saatuse määramisel. 7
Kultuuripilt jagunes 2: baltisaksa kõrgkultuur ja põlisrahva talupojakultuur. Algas talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. 1802 avati taas Tartu Ülikool, neli teaduskonda: usu- õiguse- arsti ja filosoofiateaduskond. Enamik õpilasi oli Balti kubermangus. Õppetöö oli saksa ja ladina keeles. Esimene rektor oli G. F. Parrot. Valmis palju lisahooneid TÜ-le. TÜ muutus kiiresti Euroopa õppe ja teaduskeskuseks kus tegutseid tunnustust leidnud professorid. Aastatel 1828-1839 tegutes ülikkoli juures Professorite instituut. Balti kultuurielu kujunes TÜ ümber ja kujunes välja joonistuskool. 19saj kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid- teadus, põllumajandus, laulukooride, heategevuskorganite jne seltsid mis aitasid säilitada baltisaksa identiteeti. Valitses klassitsistlik ehitustiil. Haridusolu
annaabi.ee 
