praegu parteisid. Ehala pakub probleemide lahendusena valijate revolutsiooni teed. Minu meelest on Martin Ehala ideed suurepäraselt õigustatud ja ta on osavalt toonud välja kõik poliitilised probleemid, mis tänapäeval esinevad. Kuigi valijate revolutsioon kõlab veidi liiga radikaalselt, näib see ainsa võimalusena antud keerulisest olukorrast pääsemiseks. Kui Eesti tahab näha oma tulevikku ja mingitki arengut, siis pole võimalik praegusel tegumoel jätkata, kuna rahvas on jõudnud momenti, mil on tekkimas umbusaldus nii valmissüsteemi kui poliitikute tegevuste vastu. Samas, ega eesti rahvas oma algatusega ei saa revolutsiooni alustada, kuna vahele võib sekkuda Euroopa Liit, keelates ära muudatused, mis talle endale võiks kuidagimoodi kahulikuks osutuda. Ja isegi kui otseselt ohtu poleks, sekkuks Euroopa Liit ikkagi vahele, et tõestada teistele riikidele oma võimu liikmesriikide suhtes. On ju kõik
passiivi on nende eripärasest tähendusest johtuvalt tavaks nimetada isikuliseks tegumoeks ehk personaaliks ja umbisikuliseks tegumoeks ehk impersonaaliks. Isikuline tegumood Isikuline tegumood on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt on tavaliselt väljendatav alusena, nt Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse siiski ka üldisikulistes lausetes, nt Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 3 Umbisikuline tegumood Umbisikuline tegumood näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi elus tegija, nn umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi. Kuna umbisikulise tegumoe korral peab tegevussubjektiks olema elus tegija, ei saa paljusid verbe tavalises kontekstis umbisikulises tegumoes kasutada. Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3
tegumood ehk impersonaal. 45. Isikuline tegumood e personaal, iseloomustus ja näited. Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes lausetes, näiteks Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, näiteks Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 46. Umbisikuline tegumood e impersonaal, iseloomustus ja näited. Umbisikuline tegumood ehk impersonaal näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi inimene, niinimetatud umbisik, kes jääb lauses väljendamata, näiteks Teises toas lauldi. Kuna umbisikulise tegumoe korral peab tegevussubjektiks olema inimene, ei saa paljusid verbe tavalises konäiteksekstis umbisikulises tegumoes kasutada. Need on enamasti samad verbid, mis isikulise tegumoe korral esinevad tavaliselt ainult 3
rikkumises. Kriitikale on Vilde aga vastanud järgmiselt: ,,Ma püüan oma juttudes aega, elu ja inimsei kirjeldada, nagu nad tõesti on, mitte nagu nad olla võiksivad, olema peaksivad või nagu neid paleusline luule teha tahaks. Ma ei kata kirjeldatava aja, elu ja inimeste vigasdi mitte kinni: niisama vähe salgan ma headus, mis neil tõesti olemas on. ma võtan tüki aega, tüki elu ja salga inimesi oleva aja, sellel kujul ja tegumoel, mida nad tõesti kannavad. Mis võin mina selle ette, et näidataval ajal muhud, elul paised, inimestel kärnad küljes on?" See oli realisti loomingukreedo. Kirjanduslikus praktikas, oma teostes, jõudis Vilde realistliku meetodi järjekindla rakendamiseni mitu aastat hiljem. Berliinis elatud aastad olid Vildele väga mõjuvad, avardasid tema silmaringi nii kirjanduslikult kui ka poliitiliselt. Sinna sõitis ta koos oma tulevas abikaasa Antonie Gronauga, keda ta kohtas Riias. Nad
kategooria liikmete traditsioonilised nimetused PERSONAAL e isikuline tegumood ja IMPERSONAAL e umbisikuline tegumood. Viimast on nimetatud ka impersonaalseks passiiviks. Personaali-impersonaali vastandus on morfoloogiline, aktiivi-passiivi vastandus avaldub süntaktilisel tasandil. Personaal on tegumoekategooria neutraalne liige, mille puhul tegevussubjekt tavaliselt realiseerub lauses alusena. Isikulisel tegumoel ei ole tunnust. Impersonaal näitab, et tegevus lähtub indefiniitsest elus tegijast – umbisikust –, kes jääb lauses eksplitsiitselt väljendamata. Nt õues kakel/da/kse, kakel/d/i. Tunnusel on mitmeid allomorfe, nt -da (käi/da/ks, saa/da/kse), -ta (teh/ta/ks, karju/ta/kse), -a (käi/a/kse, näh/a/kse, oll/a/kse, surr/a/kse), -d (laul/d/i), -t (haka/t/i, muutu/t/i). Kui tüvi lõpeb d või t-ga, tekib geminatsioon > flektiivne vorm, nt
ehk impersonaal. 45. Isikuline tegumood e personaal, iseloomustus ja näited. Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes lausetes, näiteks Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 46. Umbisikuline tegumood e impersonaal, iseloomustus ja näited. Umbisikuline tegumood ehk impersonaal näitab seda, et tegevussubjektiks on keegi inimene, niinimetatud umbisik, kes jääb lauses väljendamata, nt Teises toas lauldi. Umbisikulise tegumoe tunnusel on seitse kuju: takse, dakse, akse, t, d, ta, da, nt ela/takse, `laul/dakse, süü/akse, ela/t/i, `laul/d/i, ela/ta/vat, `laul/da/vat. Umbisikuline tegumood võib
annaabi.ee 
