Reet Kasik „Sõnamoodustus“ (2015: 121-125) Muutmisverbid ehk resultatiivid nimetavad sündmust selle tulemuse kaudu. Moodustuspõhja märkiv liide väljendab tegevust, alussõna selle tegevuse tulemust. Tulemus võib olla asi (pilbastama) või omadus (avalikustama), mis verbiga väljendatud tegevuse tulemusena tekib. Ka muutumisverbid väljendavad suhet sündmuse ja selle tulemuse vahel, aga erinevalt muutumisverbidest on resultatiivid tegevusverbid. Muutmisverbe tuletatakse regulaarselt ta-/da- ja sta-liitega. Selles tähenduses on ka nda-tuletisi, i-tuletisi ja nulltuletisi, aga need tuletustüübid ei ole uudisõnade moodustamisel produktiivsed. ta-/da-tuletisi: silbitama, luuletama, rõõmustama, elavdama, kaunistama, õilistama sta-tuletisi: värsistama, innustama, vabastama, avalikustama, rahvalikustama nda-tuletisi: eestindama, kavandama, võõrandama, küljendama, keelendama
He wants to buy a car that is why he is taking driving lessons. · Sageli korduvat tegevust (eriti koos always, continually), mis väljendab kõneleja emotsionaalset hinnangut. Mona is always crying. · Varsti toimuvat tegevust, mis on enne kokku lepitud, ette kavatsetud. We are meeting tonight. We are going to the theatre. Pane tähele! Kestvat olevikku kasutatakse tegevusverbides (I am dancing, you are eating etc.). Mõned verbid on mitte-tegevusverbid, näiteks ei saa öelda I am liking või you are knowing, vaid I like ja you know. Järgmiseid verbe ei kasutata tavaliselt kestvas olevikus. like love hate want need prefer know realise suppose mean understand believe remember belong contain consist depend seem
Leave left didn't leave Drive drove didn't drive Meet met didn't meet See saw didn't see Wear wore didn't wear Do did didn't do Kestvat olevikku kasutatakse tegevusverbides (I am dancing, you are eating etc.). Mõned verbid on mitte-tegevusverbid, näiteks ei saa öelda I am liking või you are knowing, vaid I like ja you know. Järgmiseid verbe ei kasutata tavaliselt kestvas olevikus. like love hate want need prefer know realise suppose mean understand believe remember belong contain consist depend seem Top of Form Where? Me elame We live in Estonia. Nad kohtuvad/they meet at school Pilt on/the pictures is under the table/laua all
2007: 23). Kulli järgi on tarbetekstis sünonüümide ehk samatähenduslike sõnade tarvitamine piiratud ning reguleeritud (Kull 2000: 12). Kui eelnev puudutas teksti sõnavara kasutust, siis sellega teksti konkreetsus ei piirne. Sama nõue kehtib ka grammatikalistele vahenditele. Soovituslik on kasutada ainsuse vormi ja seda eriti liigimõistetest rääkides. Lisaks on hea kasutada isikulist tegumoodi, sest selle väljenduslaad on mõjusam ning isikulises tegumoes esitatud tegevusverbid muudavad teksti elavaks ja dünaamiliseks. 9 1.2.3 Teksti tihedus Eelnevatest alaosadest selgub, et hea tekst on selge ja konkreetne, mistõttu tuleb vältida lugeja tarbetu informatsiooni ülekuhjamisega. Selle all mõeldakse, et kirja tuleb panna vaid need mõtted, mis on seotud konkreetse teemaga, mida käsitletakse. Kasik selgitab, et liigsõnalisus tekib peamiselt kolmel põhjusel:
· Sageli korduvat tegevust (eriti koos always, continually), mis väljendab kõneleja emotsionaalset hinnangut. Mona is always crying. · Varsti toimuvat tegevust, mis on enne kokku lepitud, ette kavatsetud. We are meeting tonight. We are going to the theatre. Pane tähele! Kestvat olevikku kasutatakse tegevusverbides (I am dancing, you are eating etc.). Mõned verbid on mitte tegevusverbid, näiteks ei saa öelda I am liking või you are knowing, vaid I like ja you know. Järgmiseid verbe ei kasutata tavaliselt kestvas olevikus. like love hate want need prefer know realise suppose mean understand believe remember belong contain consist depend seem Past Simple Lihtmineviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm
(tähendama, väljendama, sisaldama, koosnema, osutama, seisnema) 2) Põhiliselt olevikus või lihtminevikus 3) Olemasolulaused kohamäärustega 4) Liigitavad või nimetavad öeldistäitelaused 5) Lause alus on abstraktne, elutu mõiste või passiivne, ei tegutse (nt inimese kirjeldamisel). 6) Iseloomulik teaduslikele tekstidele, õpikutele, artiklitele ja enamasti esineb põimununa. - Narratiivse teksti keelelised tunnused: 1) Jutustamise järjestus sageli kronoloogiline. 2) Aktiivsed tegevusverbid 3) Elus tegijad 4) Ajavorm tüüpiliselt lihtminevik. Sündmuse aeg ja koht täpselt fikseeritud. - Argumenteeriva teksti keelelised tunnused: 1) Esitatakse autori hinnang ja selle põhjendus. 2) Põhjus-tagajärje suhe 3) Lähtepunkt dialoogiline ehk kahepoolne, väljendatakse hoiakut mingi asja suhtes 4) Eitavad laused 5) Iseloomulik arvamuskirjutustele: essee, diskussioon, teaduslikud seisukohti põhjendavad tööd 6) Retoorilise väärtusega keelekasutusvõtted
annaabi.ee 
