Liidus viibida. Kahtlemata on Euroopa Liiduga liitumise protsess kolmandale sektorile väga palju andnud: eelkõige tuge ja usku, et kodanikuühiskonna kaasamine ja areng on Euroopa riigiks saamisel ja sellena püsimisel hädavajalik. Liitumisprotsess ja Euroopa tavad on andnud meile indu tugevneda ja osaleda siseriiklikes debattides. Ilma ühinemisprotsessita oleks meil kahtlemata vähem eneseusku ja meie eesmärgid oleks vähem ambitsioonikad. Me pingutaks vähem oma tegevussuutlikkuse ja meie seisukohtade arvestamise nimel- et ühine tulevik oleks ka meie nägu. Ning ilmselt poleks meil selleks ka mingeid võimalusi, mis meil täna on. Meil on ühtne turg, 13 liikmesriigis kasutusel olev ühisraha euro ning meist on saanud üks maailma suuremaid kaubanduspartnereid. EL-i ainulaadse "pehme jõu" tõttu tuntakse tema suhtes rahvusvahelisel areenil märkimisväärset lugupidamist ning tal on võimalik maailmas toimuvaid sündmusi otsustavalt mõjutada.
tootenomenklatuuri või kliendibaasi. ABC analüüsi tagajärjel saab iga tootekategooria jaoks leida sobiva kompromissi tarnevõime taseme ning varude säilituskulude vahel. 21. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e. saadavuse all? Laodefitsiidi sagedus- puuduvate kaubaartiklite arv/kaubaartikleid kokku. Tellimuste täiteaste- tarnitud tellimusread/tellitud tellimusread/tellitud ühikud. Täielikult täidetud ja üleantud tellimused. 22. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all ? Tegevussuutlikkus seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja pandlikkus. (tarne aeg, tarne täpsus, paindlikkus) 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatest aastatest muutunud ? Kulusid on juurde tulnud. 70-ndatel mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud, edaspidi aga hakati neidki arvesse võtma
ning sinna kuuluvad tooted, kliendid või tarnijad mõjutavad firma tulemusi kõige rohkem. Samas on A rühma kuulujate arv suhteliselt väike. Tegevusi püütakse seega võimalikult hästi teostada just sellest rühmas. Samas ei tohi unustada B ja C rühmi, mis on aidanud saavutada laia tootenomenklatuuri või kliendibaasi. 21. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e saadavuse all? Suutlikkus omada kaupu siis, kui klient neid vajab. 22. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all? Seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja paindlikkus. 23. Kuidas on logistiliste kulude arvestuse põhimõtted alates 1970-ndatsest aastatest muutunud? 1970: · Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud · Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid arvesse ei võetud.
saadavuse all? Tarnevõime on suutlikkus omada kaupu siis, kui klient seda vajab. Tarnevõime/saadavus rajaneb kolmel järgneval näitajal: 1) laodefitsiidi sagedus (stockout frequency) 2) täiteaste (fill rate) nt kliendi tellimus on 100 (üh.), kuid laos on 97 (üh.), siis täiteaste on 97% 3) täielikult tarnitud tellimused (orders shipped complete) 16. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all? Seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga. Tegevussuutlikus iseloomustavad tellimistsükli kiirus, tellimustsükli tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus. 17. Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 70ndatest aastatest muutunud? 70ndatel peeti logisitika kuludeks: 1) Veo ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt.
Mida peetakse klienditeeninduses silmas tarnevõime e. saadavuse all? Tarnevõime on suutlikkus omada kaupu siis, kui klient seda vajab. Tarnevõime/saadavus rajaneb kolmel järgneval näitajal: 1) laodefitsiidi sagedus (stockout frequency) 2) täiteaste (fill rate) – nt kliendi tellimus on 100 (üh.), kuid laos on 97 (üh.), siis täiteaste on 97% 3) täielikult tarnitud tellimused (orders shipped complete) 16. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all? Seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga. Tegevussuutlikus iseloomustavad tellimistsükli kiirus, tellimustsükli tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus. 17.Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 70-ndatest aastatest muutunud? 70-ndatel peeti logisitika kuludeks: 1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt
annaabi.ee 
