mille sooritamisel on saavutatud kõrge automaatsuse aste, sest neid sooritatakse teadvustamatult(implitsiitselt). Mälus hõivatakse see koht, kus midagi tehakse mingi eesmärgi saavutamiseks, puudutades rohkem tegu kui lihtsalt mõtet, nõuab pikaaegset harjutamist ja kordamist. Oluline ei ole tähelepanu keskendada. Seetõttu väärib protseduuriline mälu just kutseõppes palju rohkem tähelepanu. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu jalgrattaga sõitmine, lusikaga söömine, tantsmine, sellised tunnetusvõimed nagu kirjutamine ja lugemine. Lihtne klassikaline ja operantne tingimine on samuti liigitatavad protseduurilise mälu kategooriasse(laiemas mõistes). (Leppik 2006, 47) 2.2 Semantiline mälu Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva keskkonna ja maailma kohta. See puudutab sümbolite abil esitatavaid faktiteadmisi ning semantilist informatsiooni võib omandada väga kiiresti
teisisõnu inimene mäletab tegevust (sõnu vms) mida ta korduvalt teostab/kasutab oluliselt paremini kui neid mida ta teeb/kasutab harvemini. Ühe võimaliku liigituse kohaselt tuleks vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. Protseduuriline mälu on mälu, mis sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Protseduurilise mälu selgeimad näited on sellised tegevusoskused nagu kingapaela sõlmimine, rattaga sõitmine, sellised tunnetusvõimed nagu lugemine ja kirjutamine. Semantiline mälu tähistab inimese teadmisi ümbritseva maailma kohta. See tähendab sümboolsel kujul esitatud faktilist teadmist, näiteks seda, et maakera on ümmargune, või teadmine, et Chicago on New Yorgist lääne pool, et poissmehed ei ole abielus ja tuhanded teised asjad on näiteks semantilise mälu sisust. Semantilise mälu olemus on rohkem teadmistes kui tegudes.
käsitlusviise eelkõige õpilaste metakognitsioonivõime arendamiseks. DANSERAU lõi mudeli mis eeldab õppimisel kuue etapi läbimist: 1.Loo õppimiseks meeleolu; 2.Loe meeleoluga; 3.Meenuta loetud teksti kasutamata; 4.Korrigeeri meenutatut sellesse süvenedes; 5.Laienda teadmisi omaalgatusliku uurimisega; 6.Korda eksimusi põhjustanud kohad üle. Mudeli omandamiseks tuleb meelde jätta nii läbitavad põhietapid kui ka konkreetsed tegevusoskused. 5.Probleem- ja tüüpülesannete olemus. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemüleannete lahendamisoskuste õpetamissõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel
Nimetatud metoodikasse kuulub 2 õppimise põhimudelit 1.On ettenähtud õpilaste tegevusoskuse kujundamiseks õppematerjali õppimisel ja eeldab õppimisel 6 etapi läbimist.1 loo õppimiseks meeleolu2.loe arusaamisega 3. meenuta loetut teksti kasutamata 4. korrigeeri meenutatut sellesse süvenedes 5. laienda teadmisi omaalgatusliku uurimisega 6. korda eksimusi põhjustanud kohad üle. Mudeli omandamiseks tuleb meelde jätta nii läbitavad põhietapid kui ka konkreetsed tegevusoskused. 2.õpitu rakendamist ja ülesannete lahendamist hõlbustab teine danserau mudel:1. loo meeleolu, 2 saa aru ülesande nõuetest 3.tuleta meelde ül. Lahendamiseks vajalikud põhiseisukohad, analüüsi ja planeeri oma tegevust, 4. konkretiseeri põhiideed detailse infoga, 5. arenda kogutud info tegevuskavaks, 6. veendu, et lõppvastus on õige. Õpioskuste kujundamiseks peaks õpetaja jälgima, et õpilased teadvustaksid oma tegevust ja selle otstarvet.
DANSERAU lõi mudeli mis eeldab õppimisel kuue etapi läbimist: 1.Loo õppimiseks meeleolu; 2.Loe meeleoluga; 3.Meenuta loetud teksti kasutamata; 4.Korrigeeri meenutatut sellesse süvenedes; 5.Laienda teadmisi omaalgatusliku uurimisega; 6.Korda eksimusi põhjustanud kohad üle. Mudeli omandamiseks tuleb meelde jätta nii läbitavad põhietapid kui ka konkreetsed tegevusoskused. Õppematerjali rakendamise ja probleemülesannete lahendamiseks pakub välja teise, sarnase mudeli: 1.Loo meeleolu; 2.Saa aru ülesande nõuetest; 3.Tuleta meelde ülesande lahendamiseks vajalikud põhiseisukohad, analüüsides ja planeerides oma tegevust; 4.konkretiseeri põhiideed detailse infoga; 5.Arenda kogutud info tegevuskavaks; 6.Veendu, et lõppvastus on õige. Ka see tegevusskeem omandatakse
annaabi.ee 
