pööret, nt Lähme mägedesse! Kolmandale isikule suunatud käsu korral on teatelaad kaudne ja seda väljendab möönev kõneviis, nt Jüri olgu selle koha pealt täiesti vait. Käskiva kõneviisi tunnusel on kolm kuju: ge, ke ja 0. Morfeemivariant 0 esineb ainsuses (ela/0). Mitmuses kasutatakse kujusid ge ja ke (ela/ge, haka/ke, ela/ge/m, haka/ke/m), mis valitakse da-tegevusnime morfeemivariandi analoogial. · ge kui da-tegevusnimes da või a, nt ela/da ela/ge, `juu/a joo/ge · ke kui da-tegevusnimes ta, nt hüpa/ta hüpa/ke 7 Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) väidet, nt Jüri olevat endale uue maja ostnud. Kaudse kõneviisi tunnus on vat, nt ela/vat, ole/vat elanud, ela/nu/vat, ela/ta/vat. Möönev kõneviis Möönev kõneviis on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud
b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid c) määrsõnalaadne des-vorm. des-vorm on pöördsõna infiniitne vorm, mis esineb lauses määrusena, väljendades teise tegevusega samaaegselt toimuvat ja seda iseloomustavat tegevust, nt Lauldesja hõisates tormasid poisid majast välja. des-vormi tunnusel on kolm varianti: des, tes ja es, mille valik sõltub samadest asjaoludest nagu da- tegevusnime variantide valik (vt M 74). des kui da-tegevusnimes da, nt ela/da → ela/des tes kui da-tegevusnimes ta, nt hüpa/ta → hüpa/tes es kui da-tegevusnimes a, nt `käi/a → `käi/es Morfeemivariandid liituvad alati otse tüvele. Variandi es liitumine oo- või öö-lõpulisele tüvekujule toob tüves kaasa samasuguse vokaaliteisenduse oo → öö, uu → üü naguda-tegevusnime tunnuse a liitumine, nt `joo/ma : `juu/es, `söö/ma : `süü/es. 30. Kesksõnad Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on
v, nõrk aste) parmu (keda?) (3.v, tugev aste) 2. vingu'n Kujuvaheldus · sõna käänamisel või pööramisel on sõnal nii vokaalkuju kui ka konsonantkuju · tüvi võib lõppeda nii vokaali kui konsonandiga · avaldub ains omastavas ja mitm omastavas · Näiteks: kalda kallas te, maadluse maadlus te, kollase kollas te, tütre tütar de · pöördsõnad, avaldub ains 1. pöördes (mida teen?) ja da a tegevusnimes (mida teha?) · Näiteks: anna'n and'a, vaidle'n vaiel'da, tõmble'n tõmmel'da, veena'n veen'da
Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas* tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. * möönma = nõustuma, tunnistama Möönva kõneviisi tunnusel on isikulises tegumoes kaks kuju: gu ja ku (ela/gu, haka/ku), mis valitakse sõltuvalt da-tegevusnimest. gu kui da-tegevusnimes da või a, näiteks ela/da ela/gu, `juu/a joo/gu ku kui da-tegevusnimes ta, näiteks haka/ta haka/ku Umbisikulises tegumoes esineb alati gu, mis liitub tegumoe tunnusele, näiteks ela/ta/gu, haka/ta/gu. 38. Ajakategooriast üldiselt. Aeg ehk tempus on pöördsõna kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetkega (absoluutset aega) või mingi teise tegevusega (suhtelist aega). Näiteks:
Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam kaashäälikut: astuma, eestlane, korstnad, vintsklema. Häälikuühendite õigekiri
Mitmuse osastav Linde Kasse Lilli e, kui kahe silbilised a-ga lõppevad sõnad. Näide: uba ube, tuba tube. kass kõrtsis ei käi, siis tulen u (kui on tüve alguses). Näide: marja marju, käia käin. ülejäänud variantidel on i. Eks ämm kodus söö sütt. Näide: pärna pärni. Kujuvaheldus avaldab käändsõnades ainsuse osastavas ja mitmuse omastavas ning pöörsõnade de- tegevusnimes, nud- kesksõnas ja lihtmineviku vormides. Kujuvaheldusega sõnadel lõpeb tüvi neis vormides konsonant, teistes vormides aga (tüve)vokaaliga. Konsonant tüvevarianti kutsutakse tüve konsonantkujuks, vokaallõpulist, on tüvel ainult vokaalkuju. Tüve konsonantkuju leiab, kui eraldada käändsõnadel osastava kääne lõpp -t või -d. Pöörsõnadel tuleb konsonantkuju leidmiseks eraldada nud-keskkõna tunnus. Näide:
annaabi.ee 
