Hooletus tagajärge oleks pidanud ette nägema. Isikul puudub teadmine, et teama tegu võib vastata süüteokoosseisule. Nt medõde tegi vale verega ülekande. Mõlema ettevaatamatuse liigi ühiseks tunnuseks on tähelepanematu ja kohusetundetu suhtumine oma süüteokoosseisule vastavasse asjaolusse. Tegemist on kergemeelsuse ja hooletuse ühise tunnusega- hoolsuskohustuse rikkumisega. 11. Tegevusetusdelikt ja selle olemus §13 Tegevusetusdelikt on kohustava normi mittetäitmine, mis toob kaasa karistuse. Isik vastutab tegevusetuse eest üksnes siis, kui ta on õiguslikult kohustatud tegutsema. Ehtne tegevusetusdelikt seaduse tekstis kirjeldatakse tegu, mis väljendub tegevusetuses. Nt elatise mittemaksmine Mitteehtne tegevusetusdelikt tegu kirjeldatakse kui tegevust, aga seda pole võimalik toime panna tegevusetusega. Nt abi ja hoolitsust vajavad vanemad 12. Toimepanija §20
asjaolu esinemisest kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.See on ainuke subjektiivne tunnus kus puudub psüühiline suhtumine süüteo koosseisu asjaollu. Hooletusele on omane nii juhudelikti kui ka voluntatiivse elemendi puudumine. Hooletuse puhul on tegemist üksnes normatiivse etteheitega s.t. et isik oleks võinud ja pidanud koosseisupärase asjaolu realiseerumist ette nägema. 11. Tegevusetusdelikt ja selle olemus § 13. Vastutus tegevusetuse eest (1) Isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. Tegevusetusdelikt ongi kohustava normi mittetäitmine, mis toob kaasa karistuse. Nt A teab, et B tappis C, kuid A ei teata sellest politseile. Antud juhul jättis A tegemata selle, mida ta oleks pidanud tegema. Tegevusetus on kohustava normi mittetäitmine. 12. Toimepanija § 20. Teo toimepanija
Teatud puhkudel tuleb vaadata, kas meil tagajärje delikt on jäänud katsestaadiumisse. Kahjustus, ohudelikt Konkreetne oht (istun relv pihus ja suunan inimest) Abstraktne oht KarS § 123-124 (nt olen vihane ja ütlen välja, et krt tema lööks küll maha) Tegevusdelikt, tegevusetusdelikt Üldiselt toimepandavad tegevusega. Teatud juhtudel on võimalik toime panna ka tegevuseta. Ehtsad tegevusetusdeliktid – koosseis näeb ette juba tegevusetuse, nt KarS § 124 abita jätmine. Mitte ehtsad tegevusetusdeliktid – olukorrad, kus tegevused on võimalik toime panna, ükskõik mis koosseisuga. Viiteline dispositsioon Siseviiteline – KarS mingi eriosa norm viitab mingile muule eriosanormile, nt KarS § 218 (st et üks tegu peatükist 13
tuleb kaalutava teo ja sellele järgneva tgajärgje saabumise ajaks isik mõtteliselt eemaldada. 7.2. Ehtsad ja mitteehtsad tegevusetusdeliktid Eristatakse ehtsaid ja mitteehtsaid tegevusetusdelikte, olenevalt sellest, kas karistatav tegu kui selline on eriosa koosseisus tegevusetusena kirjeldatud või mitte. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul on tegevusetus kui selline koosseisus karistava teona kirjeldatud. Ehtne tegevusetusdelikt on enamasti formaalne ehk teodelikt, kuid võib olla ka materiaalne ehk tagajärjedelikt. Ehtsate tegevusetusdeliktide puhul tuleneb isiku kohustus tegutseda koossseisupärast olukorrast. Igaüks, kes vastavalt KarS-ile on olukorras, mis näeb ette tegutsemiskohustuse on teo toimepanija. Mitteehtsate tegevusetusedeliktid on sellised, kus koosseis ei kirjelda tegevusetust tedu kui sellist. Siia kuuluvad kõik süüteod, mida on võimalik toime panna nii tegevuse kui tegevusetusega
Loomulikul seda ei ole autojuhtidel. See tähendab, et kui keegi tapatakse nt. riigisaladusega, siis selleks, et tema suhtes menetlust algatama, on vaja selle riigi, mida ta esindab luba. Üldreeglina seda ei anna. Tavaliselt seda lahendatakse diplomaatilisel teel ehk tunnistatakse persona non grata´ks. Millal tegu on alanud? Kui tegemist on tegevusdeliktiga (see seisneb ainult teost ja mingi tagajärgi ei nõuta), teo alustamisest kuni selle lõppemisega (peab silmas mingi eesmärgi). Tegevusetusdelikt (peab silmas mingi eesmärgi). Grupidelikt (vähemalt 2 või rohkem isikut ja eelnev kokkuleppe on olemas) tegevus algab ühe nendest tegevusega. Kuritegevuslik ühendus (vähemalt 3 või rohkem isikut). Osavõtt (kihuja ja kaasaitaja) vastava tegu toimepanemise algatamisest. Vältav väärtegu. Korduvkuritegu algab... kõik läheb uue seaduse all. Materiaalsed ja formaalsed kuriteod. Kärbitud (ei ole oluline, et ta seda lõpule viib; kui on alustatud, siis karistus tuleb ette) ja
annaabi.ee 
