Nooltega näha võimalikud üleminekud ühest olekust teise. Nooltel olekumuutusi põhjustavad Sündmused ning neid infosüsteemis kajastavad infotöö Tegevused. ELUTSÜKKEL objekti kulgemine ajas läbi erinevate võimalike olekute. Elütsüklid kirjeldatakse Olekudiagrammiga. Olekudiagrammi alusel saab objektiklassi jaoks defineerida nn. dünaamilised alamklassid. Olekudiagramm väljendab objektide elutsüklit. 2. Protsessid, tegevusdiagrammid. Protsesside modelleerimisel saab rakendada peaaegu kõiki UML käitumisdiagramme. Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate tegevsuharude esitamiseks
- Esialgne tarkvara kasutusjuhtude mudel (l�hikirjeldused, diagramm), selle esialgne jaotus funktsionaalseteks alls�steemideks - Iteratsiooniplaan --> n�idata �ra detailimisfaasi kahe esimese iteratsiooni fookuseks olevad kasutusjuhud T�ITJA: - Esimese iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - T�psustatud kontseptuaalmudel - P�hiobjektide olekudiagrammid - T�psustatud �riprotsess (infovoogudega tegevusdiagrammid) iteratsiooni fookuses oleva kasutusjuhu "�mber" II iteratsionn - Teise iteratsiooni fookuseks oleva kasutusjuhu detailne, laiendatud formaadis tekstikirjeldus, kasutajaliidese kirjeldus - Vastav s�steemi jadadiagramm - Vastavad s�steemioperatsioonide lepingud - P�hiobjektide olekudiagramm - T�psustatud kontseptuaalmudel, soovitav anal��simustrite kasutamine - T�psustatud kontseptuaalmudel, soovitav anal��simustrite kasutamine
...................................................................... 9 1.2.2 Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm.................................................................... 10 1.2.3 Äriprotsesside struktuur........................................................................................... 10 1.2.4 Põhiprotsesside lausendid........................................................................................ 11 1.2.5 Põhiliste töövoogude tegevusdiagrammid............................................................... 11 1.2.6 Esialgne kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................12 1.3 Nõuete analüüs................................................................................................................12 1.3.1 Funktsionaalsed nõudmised..................................................................................... 12 1.3.2 Mittefunktsionaalsed nõudmised......
7. Probleemsed kohad protsessis.............................................................................7 1.8.Probleemid protsessis...........................................................................................8 1.9.Protsessi parandamise eesmärgid......................................................................... 8 2.Täiendatud protsess.....................................................................................................9 2.1.Täiendatud protsessi tegevusdiagrammid............................................................ 9 2.2. Pääsme seisundidiagramm................................................................................ 11 3. Funktsionaalne vaade............................................................................................... 12 3.1. Infosüsteemide põhifunktsioonid...................................................................... 12 3.2. Kasutuslugude mudel ja kirjeldus ..........................................
....................................................................9 1.3.2 Ärikasutusjuhtude kontekstidiagramm....................................................................10 1.3.3 Äriprotsesside struktuur...........................................................................................10 1.3.4 Põhiprotsesside lausendid........................................................................................11 1.3.5 Põhiliste töövoogude tegevusdiagrammid...............................................................11 1.3.6 Esialgne kontseptuaalne klassidiagramm.................................................................12 1.4 Nõuete analüüs................................................................................................................13 1.4.1 Funktsionaalsed nõudmised.....................................................................................13 1.4.2 Mittefunktsionaalsed nõudmised........
........................................ 7 3.8. Probleemid protsessis................................................................................................................ 8 3.9. Protsessi parandamise eesmärgid............................................................................................. 8 4. Täiendatud protsess......................................................................................................................... 8 4.1. Täiendatud protsessi tegevusdiagrammid.................................................................................. 8 4.2. Deklaratsiooni seisundidagramm............................................................................................. 10 5. Funktsionaalne vaade..................................................................................................................... 12 5.1. Kasutuslugude diagramm........................................................................................................
mis edastatakse välistudengi koduülikooli Õppeaine_ID(PK) Valitud õppeaine Teadmiste_kontroll_tulemus(FK Vastava hindega sooritatud ) teadmiste kontroll 16 5.Infosüsteemi ajaline vaade Järgnevalt esitatakse Erasmuse programmi kajastavad tegevusdiagrammid. 5.1 Ülikoolide arvestuse ajaline tegevusprotsess Järgnevalt esitatakse tegevusdiagramm, kus kirjeldatakse täpsemalt välisülikoolide sobivuse kontrolli ja nendega lepingu sõlmimist. 5.2 Üliõpilaste arvestuse ajaline tegevusprotsess Järgnevalt esitatakse tegevusdiagramm, kus kirjeldatakse täpsemalt, kuidas toimub süsteemis üliõpilaste arvestamine. Nende tegevuse jälgimine ning arhiveerimine.
Analüüs vs. Disain. Strateegiline analüüs vs. detailanalüüs. Klassikaline (struktuurne) vs. objektorienteeritud analüüs, agent-orienteeritud analüüs, nende ühtsus ja erinevus. Ärimodelleerimine vs nõuete (ning kasutajaliideste) analüüs. Objektide, protsesside, sündmuste, organisatsiooni (tegutsejate/agentide), eesmärkide ja suhtluste analüüs ning modelleerimine. Tekstiline vs. graafiline modelleerimine analüüsitöös. UML: klassidiagrammid, kasutusjuhtude diagrammid, tegevusdiagrammid, olekudiagrammid, jadadiagrammid analüüsimudelite kontekstis. Süsteemi nõuded ja kasutusjuhud, kasutuslood ning kasutajaliidesed. Üleminek ärimudelilt kasutusjuhtude mudelile. Kasutusjuhtude kirjeldamise formaadid. Domeenimudel (staatilise valdkonnamudeli tähenduses). Nõuded ja kasutajaliidesed kui vaated (päringud) domeenimudelisse. Süsteemi sündmused ja operatsioonid. Süsteemi jadadiagrammid. Süsteemi operatsioonide lepingud.
...............37 2.3.2.9 Registrite kasutus.......................................................................................38 2.3.2.10 Seosed teiste allsüsteemidega...................................................................38 2.3.2.11 Allsüsteemi mudelid Rational Rose'is.....................................................38 2.3.2.12 Use case'ide kirjeldused...........................................................................38 2.3.2.13 Tegevusdiagrammid konto loomise protsessile.......................................40 2.3.2.14 Kontseptuaalne klassidiagramm...............................................................41 2.3.2.15 Klasside definitsioonid.............................................................................41 2.3.3 Laenutussüsteemi allsüsteemi spetsifikatsioon........................................................42 2.3.3.1 Taust...................................................................
Vaata kliendi pädevusala Nimi: Mängukava vaatamine vaata meelelahutusjuhi pädevusala Nimi: Pileti broneerimine vaata kliendi pädevusala Nimi: Pileti tagasiostmine vaata kliendi pädevusala Nimi: Külastatavuse aruande vaatamine vaata juhataja pädevusala Nimi: Muude aruannete koostamine vaata raamatupidaja pädevusala Nimi: Külastatavuse aruannete koostamine vaata raamatupidaja pädevusala Nimi: Soodustuste haldamine vaata meelelahutusjuhi pädevusala 1.1.1.50.3 Tegevusdiagrammid menetlusprotsessidele 49 Klient Kassapidaja Klient soovib seanssi külastada Pileti ostmine kassast Pileti broneerimine
tuttavateks näideteks on or-assotsiatsioon, korrastatud (ordered) assotsiatsioon ning pärimise piirangud (overlapping, disjoint, complete, incomplete). Tuletused on reeglid selle kohta, kuidas asju saab tuletada, näiteks isiku vanust (jooksev kuupäev miinus sünnikuupäev). Reegleid saab siduda kõigi mudelielementidega, kõige sagedamini kasutatakse neid atribuutide, assotsiatsioonide, pärimise ja rollide jaoks ning ajapiiranguid dünaamikamudelites (oleku-, jada, kollaboratsiooni ja tegevusdiagrammid). Kõiki piiranguid näidatakse loogelistes sulgudes ({}) mudelielemendi läheduses või sulgudes kommentaari koosseisus, mis on ühendatud mudelielemendiga. Assotsiatsioonid võivad olla tuletatud või piiratud. Kui firmal on lepinguid paljude klientidega, võib tuletatud seosega esitada tähtsamad ehk VIP kliendid. Tuletatud assotsiatsioonil on märgend seosjoone lähedal, mis algab kaldkriipsuga, millele järgneb tuletuse nimi. Piiratud
• Struktuuri disain : o Millist informatsiooni tuleb süsteemis esitada? • Käitumise disain : o Kuidas süsteemi olemid käituvad? Olekudiagrammid Horisontaalses – Vaatepunkti aspekt (Interaktsioonid, Struktuur, Käitumine). Vertikaalses – Abstraktsiooni tase (Analüüs, Disain, Platvormist sõltuv disain). Ridade kaupa: Kasutusjuhtude diagrammid, klassidiagrammid, tegevusdiagrammid, Jadadiagrammid, Detailsed klassidiagrammid, Olekudiagrammid, interaktsioonide spefikastsioonid, objektimudelid, Detailsed olekudiagrammid. Versioonihaldus Draiverid - Versioonihaldus. Muudab arenduse paindlikumaks. Hajusad vahendid (Git, Mercurial, TeamWare), Tsentraliseeritud vahendid (SVN, CVS, Perforce, Microsoft TFS). Harud (branch) - luuakse repositooriumi peaharust eraldi haru. Projektid arendatakse harus ja mergetakse peaharru. Harus arendatakse eksperimentaalset osa
annaabi.ee 
