seisundit. Miks on õnn nii aktuaalne teema? Miks igaüks meist seda nii väga ihaldab? Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on ainult selles, mida teha, et õnnelik olla. Inimesed otsivad rahuldust ja õnne eri paigust. Mõningate inimeste jaoks peitub õnn väikestes, kuid õnnelikeks tegevateks pisiasjades. Teiste jaoks on suurimaks õnneks armastus. Kolmandad arvavad, et neid teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus ja tervis. Kuid üks on kindel, igal inimesel on ainult üks kohustus: kohustus olla õnnelik. Õnne üks tähtsaimaid aluseid on rahulolu iseendaga. See, mis pealt vaadates näib nii lihtne, võib tegelikult olla keeruline. Kui inimene on rahul sellega, mis tema elus toimub, inimestega,
Ma arvan, et Pieter pidas lihtrahvast vaeseks. Nad elasid väikestes elamutes ja said vaevu oma majapidamise üleval pidamisega hakkama. Nad ilmselt rügasid tööd teha päevastpäeva, et oma pere toita. Maalil "Jahimehed lumes" on näha, kuidas nii mehed kui ka naised töötavad, mitte ei laiskle ega lõbutse. Jahimehed ajavad koertega jälgi ja naised teevad omi toimetusi. Jordaensi maali "Oakuninga pidu" jälgides, arvan, et mees pidas lihtrahvast pigem logelejateks, kui tööd tegevateks inimesteks. Maalil on näha, kuidas rahvas tarbib jooki ning õgivad head ja paremat ning peavad pidu. Mees kujutas rahvast nende vabal ajal, kui nad lõbutsesid ja nautisid elu. Kunstnik ei pööranud tähelepanu töö tegemisele, sest see on igapäevane. Maalis maarahvast enamasti kõrtsides pidutsemas või omavahel kaklemas. Toon välja erinevused talupoegade riietumise ja iseloomu kohta ning mainin toonide kasutust, nii nagu kunstnikud minu arvates võisid mõelda, näha
Kümneid aastaid on tegutsenud ka mitmed teised vulkaanid. Näiteks Etna (Itaalia), Erta Ale (Etioopia), Yasur (Vanuatu), Sangay (Ecuador), Erebus (Antarktika) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised. Ühe päevaga piirdub umbes 10% vulkaanidest, suurem osa lõpetab tegevuse kolme kuuga ning vaid väga vähesed tegutsevad üle kolme aasta järjest. Pursete mediaanpikkuseks on seitse nädalat. Vulkaanide aktiivsus Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ning kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiviseerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse aga olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud. Ülalkirjeldatu pole aga siiski üldaktsepteeritud seisukoht, sest uinunud ja tegevvulkaani vahele on raske mõistlikku piiri
Kaevandavate maavarade hulka kuulub näiteks väävel ja sulfiidsed maagid.Seetõttu elab ka tänapäeval vulkaanide ümbruses rohkelt inimesi, keda vulkaanipurske korral tuleb evakueerida. Ohu hindamisega tegelevad vulkanoloogid. Enamasti arvatakse, et aega on küll ja inimeste evakueerimisega ei pea kiirustama, kuid vulkaanipursete kestus varieerub tugevasti ning ka teadlased ei tea täpset aega, mil purse toimuma peaks. Vulkaanid jagatakse aktiivsuselt tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiviseerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse aga olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud. Kuid täpset piiri uinunud ja tegeva vulkaani vahele tõmmata ei saa ning kustunud vulkaan ei pruugi alati täielikult kustunud olla
pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks Vulkaanide aktiivsus Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ning kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiviseerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse aga olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud 5.Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat(logaritmiline skaala). Maavärina
Nende nimi tuleb sellest, et seda tüüpi purset kirjeldas esimesena Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. Pelée-tüüpi purse ei ole otseselt seostatav purske võimsusega, kuid seda tüüpi vulkaanipursetele on omased lõõmpilved. See nimi tuleb Martinique'i saarel asuvast Pelée vulkaanist, mis aastal 1902 hävitas täielikult Saint Pierre'i linna. VULKAANIDE AKTIIVSUS Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud. Ülalkirjeldatu pole siiski üldaktsepteeritud seisukoht, sest uinunud ja tegevvulkaani vahele on raske mõistlikku piiri tõmmata
materjali väljavoolamine. Siin on tekkinud suur vulkaaniline ala. Magma liigub vahevööst läbi litosfääri „supervulkaan“ e. „hiidvulkaan“ – termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võismamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks tegevvulkaan – vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud Peamised vulkaanidega seotud gaasid: H2O, CO2, SO2, H2S, N2, H2 fumaroolid – vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas
annaabi.ee 
