Kunda kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras: eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur. Aeg mil inimesed panustasid oma aega rohkem kunstile. Dekoreeti ernevat moodi savinõude peale, töödeldi paremini tööriistaid, lisandusid matmiskombed. Nöörkeraamika kultuuri ajal muudeti kammkeraamika kultuuri. Muutusid matmiskombed, hakkati tegelma maaviljelusega ja loomakasvatusega, võeti kasutusele vene kirved ja unustati oma kätega tehtud tööriistad ning tehti erinevaid nöörjäljendeid savinõudele. Inimesed elasid väikestes külades. Pronksiajal olid inimestele asulad kindlustatud. Tööriistad valmistati proksist, mis eeldas, et need oli tugevamad kui eelmised. Matuste traditsioone muudeti, inimesi maeti kivikirstkalmetesse, nii laiba- kui põletusmatused. Rauaajal jätkusid mitmed pronksiaja traditsioonid. Tehti
seaduspärasusi,mitte konkreetseid sündmusi. Kultuuriantropoloogia vs sotsioloogia Kultuuriantropoloogia uurib võõraid kultuure. Eesmärgiks on kommete ja käitumisviiside täpne kirjeldamine. Sotsioloogia uurib meie kultuure. Sotsioloogi eesmärgiks on pigem käitumise põhjuste väljaselgitamine, kui käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt.sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelma sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Ka tavamõtlemine,religioon,kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Teaduslik teadmine süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav. Teadmise süsteemsus Tavamõtlemine: Tihti ei lase end vastuoludest häirida. Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadus:
Deficiency motivation & Abundance motivation (John Rowan. Ascent and descent in Maslows theory. Journal of Humanistic Psuchology, Vol.39 No.3, 1999) · Juba Maslow märkis, et enamus meie motiividest on juhitud puudusest, osa aga juhinduvad pigem küllusest ning on seotud kõikide vajaduste tasanditega. · Puudusest ajendatud motiivid enamus psühholoogiast tegeleb nn. puudusest tulenevate motiividega: midagi juhtub ja inimene peab sellega tegelma: homöostaas · Küllusest tulenev motivatsioon ei ole tingimata tingitud mugavuse v. heaolu saavutamise püüdlustest. Maslow vajaduste hierarhia (J. Rowan) Deficiency motivated Abundance motivated 1. Füsioloogilised vajadused- 1. Füsioloogilised vajadused- Söömine nälja tõttu, Söömine esteetilise magamine väsimusest, seks naudingu saamiseks; füsioloogiast tingitult, külma, kuuma, tormi
Mida kõrgemale me rühmades liigume, seda raskem on inimesel aru saada, mida ta tegelikult vajab, see on märkimisväärne psühholoogiline saavutus! Reklaam ei loo uusi vajadusi, vaid pigem manipuleerib nende vajaduste rahuldamisviisiga. Kauba lisandväärtuse omadused on need, millele reklaamis tuleks keskenduda. • Puudusest ajendatud motiivid – enamus psühholoogiast tegeleb nn. puudusest tulenevate motiividega: midagi juhtub ja inimene peab sellega tegelma: homöostaas • Küllusest tulenev motivatsioon – ei ole tingimata tingitud mugavuse v. heaolu saavutamise püüdlustest. Hoiak- hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Hoiaku kui suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on VALENTS: kas inimene suhtub millessegi positiivselt või negatiivselt. Peamine hoiaku uuringu meetod: Likert’i skaala (Linkert Scale)
Nt: ,,Kärbse kiitus", kiidetakse kärbest. Järg-järgult suureneb ta loomingus satiiriline element, mis väljendub koomilistes dialoogides. ,,Jumalate kõneluses", ,,Kõnelustes merel"- mütoloogiliste süzeede ülekandmisega saavutatakse karikatuurne efekt: müüdid osutuvad mõttetuteks ja vasturääkivateks. Keskikka jõudnud, loobus Lukianos sofistikast, mis oma ,,kõrgete" tunnete ning süzeede ja mütoloogiliste lisanditega oli tekitanud temas ühe suuremat vastumeelsust ja asus tegelma filosoofiaga. Filosoofide teooriad veetlesid Lukianost kriitilise sisuga kui vahendiga võitluses usundiliste ja moraalsete eelarvamuste vastu. Kasutasvabalt eri koolkondade ideestikust laenatud argumente, ilma et ta ühegi suunaga täielikult ühineks. Lukianose satiir omandab nüüd filosoofilise kallaku. Satiiri objektideks on stoikude õpetused jumalikust hoolest ja oraakleist, religioosne ebausk, vara-ja võimuahnus, rikaste veidrused, filosoofide dogmaatilisus,
Need ajaloolise koolkonna ideed said takistuseks kodifikatsioonidele. Ajaloolise koolkonna arvates ei olnud aeg kõikehõlmavate koodeksite sünniks küps, kuigi just sellel perioodil toimus seadusandluse plahvatuslik kasv. Õigust ei tohiks seadusandja kunstlikult luua, see peaks välja kasvama tavaõigusest. Seepärast peab kõigepealt tavaõiguse allikad hoolikalt läbi töötama ja need süstematiseerima alles siis kodifitseerimisega tegelma hakkama. Ajaloo koolkond andis positiivse tõuke õiguse ajalooga tegelemiseks. Samuti mõjutas see koolkond ka rooma õiguse järelretseptsiooni. Ja ilmselt just selle koolkonna tõttu venis ka Saksa BGB vastuvõtt 1900 aastani. Normativism – esindaja Hans Kelsen. Esindaja Eestis oli Artur Tõeleid-Kliimann. Kõige aluseks on nn Grundnorm ehk alusnorm ehk õiglase õiguse idee. Grundnorm on õigusnormide ja aktide