küsimusele, mis teeb inimest õnnelikuks? Võibolla see on eneseteostus, kui inimene suudab oma eesmärki saavutada, oleks see töös või loomingus. Võibolla see on rikkus, mis võib anda inimesele palju võimalust, reisimist, õppimist või aidata vaesemais inimest. Mõned inimesed arvavad, et õnn on see, kui sina ja sinu pere oleks terve ja et lapsed kasvaksid heaks inimeseks. Õnn on see suur mõiste, millesse igaüks paneb midagi oma, aga tegelikkult, see on jätkuvalt kollektiivne pilt, mille sees on tervis, tunnustamine, soojus ja nõudlus. Mõned on rahul sellega mis neil on, isegi vähe asjuga, teised vajavad uskumatu saavutusi, et olla õnnelikuks aga see on nüansid ja igaüks ona oma õnne sepp. Aga mina arvan, et õnn on väga oluline, ola õnnelik aeg- ajalt ja nii tihti kui on võimalik. Selleks, inimene peab õppima nautima isegi väikesi saatust, oleks see hea film, hea ilm või lihtsalt viisakas töötaja kaupluses
2. Füüsikalised omadused Pruunikas aurav vedelik, terava lõhnaga, sööbiva toimega, väga mürgine põhjustab sissehingamisel hingamisteede kahjustusi, nahale sattudes tekivad põletushaavad, keemistemp. 58kraadi, külmumistemp. -7kraadi, tihedus 3,1g/cm3 (õhust raskem) 3. Avastuslugu 1. Broomi avastas prantsuse keemik Antoine Jerome Balard aastal 1826. Lähteainena kasutas ta Montpellier' lähedalt soolakutelt korjatud adrut. Tema eesmärk oli tegelikkult adrust eraldada joodi, aga adru sisaldas natuke ka broomi. Ta põletas adru tuhaks, lisas siis vett ning destilleeris broomi küllastunud joodilahusest. Ta sai aine, mille omadused olid joodi ja kloori vahepealsed. Balard järeldas algul, et on saanud joodmonokloriidi ja püüdis seda tõestada, aga ei suutnud seda. Sellest järeldas ta, et on saanud uue elemendi. Esialgu andis ta sellele nimeks muriid. Nimi tuli ladinakeelsest sõnast muria, mis tähendas soolvett. 4
Mio ja Jum-Jum läksid Katoga võitlema, nad said palju abi teiste käest, Kato mõõgassepalt said nad mõõga mida too oli valmistanud sadatuhat aastat. Kahjuks sai Kato Mio ja Jum-Jumi kätte ning heitis nad vangitorni nälgima, Mio ja Jum-Jummi päästis Jiri õe lusikas, mida suhu pannes said nad leiba, mis kustutas nälga. Valvuritest pääses Mio mööda nähtamatuks tegeva mantliga, selle saladuse oli sinna kangakuduja sisse õmmelnud. Mio tappis rüütel Kato, kes tahtis ise tegelikkult surra. Tema kivist süda tegi talle sees haiget. Kui Kato oli tapetud, muutusid kõik linnud lasteks ning nad ratsutasid valgete hobuste seljas tagasi koju.
See ei olnud tal aga sugugi lihtne ülesanne, sest jäljed viisid 3 naise juurde, kelleks osutus lõpuks Beethoveni vennanaine. "Keelatud armastuse" põhiteemaks oligi tema elu armastuse otsimine, läbi mille näidati ka tema järkjärgulist kurdistumist. Selles filmis räägitakse palju ka tema pojast, keda Beethoven peksis ja kohtles halvasti. Beethoveni poja Karli võttis Beethoven tema emalt ära kuna ta tahtis õpetada oma poega sama osavaks nagu sa ise oli, kuigi Karl seda tegelikkult ei tahtnud. Beethoven ei lastnud oma pojal midagi muud teha peale muusika kirjutamise ja mängimisega. Kuigi Beethoven oli kurt lõi ta aga väga kuulsaid teoseid, mida mängiti ka filmi taustaks. Beethoven muutus peale kurdistumist ka närviliseks, karjus kõigi peale, kuna ta arvast et teda ei lähe enam kellelegi vaja. Kõige rohkem kannataski selle alla tema poeg, kes üritas filmi lõpus ka isalt varastatud püssiga maha lasta, mis aga ei õnnestunud. Peale seda jooksis ta isa
ruumist lahkuda. Kuninganna ehmub ning karjub abi. Polonius häälitseb korraks ning Hamlet torkab mõõgaga läbi vaiba-Polonius saab surma. Kuningapere matab Poloniuse ilma suurema kärata maha, kuid Ophelia kaotas oma mõistuse tänu oma isa surmale ning Poloniuse poeg (Laertes) ähvardab oma isa mõrvari tappa ning on ääretult vihane, et ta isa ilma austuseta maha maeti. Ophelia uppus jõkke, arvatavasti tegi enesetappu, ta maeti nagu kõrgest seisusest kohane, kuid tegelikkult ei oleks tohtinud enesetapjatele sellist au matmisel pöörata. Kuningas sõlmib Hamleti ja Laertese vahel kihlveo, kus nad peavad rapiirivõitlust tegema. Laertes määris oma mõõga otsa mürgiga ning kuningas pani Hamleti peekri sisse ka mürki. Hamlet ja Laertes asusid kaklema, kuninganna tahtis oma janu kustutada ning jõi Hamleti peekrist, Hamlet torkas oma onu läbi, Laertes lõi Hamletile kerge haava , Hamlet sai vihaseks ning torkas Laertesele sügavama
kaasõpilaste vara ning õppematerjale . Nende rikkumise korral tuleb tekitatud kahju heastada , mitte liituma kiusajate kambaga (kaasõpilaste terroriseerimine ja alandamine on seadusega ettenähtud korras karistav ) , tegema koostööd kiusamise ja vägivalla ärahoidmiseks , teadades õpetajatele igast vägivalla juhust ( vastasel korral võid sa kiusamisele ja vägivallale kaasaidata) ; ära hoidma kaklusi ja kiusamisi oma sõpruskonnas . Neid reegleid teavad vaid mõned õpilased kuid tegelikkult peaksid neid tedma kõik koolilapsed . Iga laps võiks läbi lugeda neid reegleid kuigi see millegipärast see ei huvita neid. Kui inimene teaks oma õigustest oleks tal palju lihtsam elada ja palju suurem võimalus kaitsta ennest eriti puudutab seda koolilaps. Kirjand :Õpilaste õigused ja kohustused Sofia Karkus 06.03.2010.
kihutamas. Nubrimärki ei suutnud ta enda kehva silmanägemisega tuvastada. Kokkusattumus on see, et Namitski sõidab ka tavaliselt mustas hummeris, ning päev hiljem oli see puhastusse viidud. Alan otsustas veel igaks juhuks küsitleda Nataljat ega tema tea kes Lanale halba soovis, kuid tema küll ei teadnud kedagi. Ta rääkis , et Lana oli väga südamlik ja sõbralik ning vihavaenlasi tal üldjuhul küll ei olnud. Järmine hetk Natalja ütles, et tegelikkult hakkab mulle meenuma , et Lana üks töökaaslane Frank,kes oli Lanasse kõrvuni armunud. Lana ei sallinud teda, aga üldse. Frankil hakkas Lana juba kinnisideeks muutuma. Frank jälitas Lanat koju ja ka teistesse kohtadesse. Lana kutsus isegi paar korda Frangile politsei, kuid nemad ei teinud midagi. Alan otsustas uurida mida tegi Frank mõrva ajal.Ta läks küsitles Franki.Ta sai teada, et tavaliselt läheb Frank reede õhtuti sõpradega pubisse jalkat vaata, sama juhtus ka see reede
Ülistuslaulud jumalatele ja kangelastele. Island ei kadunud ära ristiusustamise käigus. Pärimuslaulude kogu- ,,Vanem Edda"(luuleõpetus) Ühisjooni on ka kreeka ja rooma jumalatega. müütide sisuks on maailma loomine. Skaldite looming püsis suulise loominguna. Üks tolle aja omapärasemaid kirjanduslikke mälestusmärke on ka 13saj kirja pandud ,,Kuningapeegel" . Anglosaksi eepos vanimad näited 7-8saj. ,,Beowulf" rajandeb iidsetel lugulauludel, seal puuduvad jumala, kajastab tegelikkult asetleidnud sündmustest. Keskajal kirjutati kroonikaid väga palju. rooma traditsioon. Keskaegne kroonika räägib rahvaste ajaloost, sõdadest, valitsejadest. Kangelaslaulud · Rolandi laul · Cidi laul · Nibelungide laul Peategelane Siegfried on mehine, aus ja väärikas ning esindab saksa inimese ideaali. Siegfried aitab Guntheril taltsutada Brünhildi, kes on Islandi kuninga tütar. Siegfried jätab
Serjoza. Ta pettis ennast mõttega, et ta ei armunud Vronskisse. Vronski järgneb Annale Peterburgi ning nad kohtuvad ühel peol, sest Anna sõbrustab Vronski nõo Betsy Tverskajaga. Anna räägib seal Vronskiga ning soovib, et Vronski paluks Kittylt andeks, kuid selle peale avaldab Vronski hoopis armastust. Aleksei lahkub peolt üksinda ning hiljem küsib Annalt Vronski ja tema kohta. Anna vastab napisõnaliselt ning peab mehe kahtlusi tobedateks, kuid tegelikkult tekib Vronskil ja Annal suhe. Samal ajal tuleb Levinile maale külla tema vend, Sergei Ivanovits. Nad veedavad koos aega jahil käies ning räägivad Levini elust maal. Dolly kolis suveks maale, sest tal hakkas raha otsa saama. Maal ju teadupärast odavam elada. Dolly proovib veenda Levinit, et too hakkas uuesti Kittyga suhtlema, kuid Levin keeldub. Levin läheb masenduses reisile, sest ta teine vend on väga haige. Samal ajal läheb ka Kitty
Racine ei kiida heaks oma teglaste nõrkusi, ent ta loobub kindlalt nende idealiseerimises, näidates elu reaalseid tunge ja tõukejõude. Racinile on omane ka lüüriline kujundlikkus, võrreldes Corneille'ga muutub tegelaste hingeelu kujutamine peenemaks ja tundlikkumaks; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. Racine'i taotlusi ei mõistnud kaasaegne publik kuigi üheselt. Vaimulikes ringkondades süüdistati teda pimedate kirgede õigustamises ja õhutamises. Tegelikkult Racine muidudgi ei õigustanud neid. Küll näitas ta veenvalt nende püsimist inimese tegusid ajendava ürgjõuna mitte üksnes muinas-, vaid ka kaasajal. Siiski Racine lahkus, jäädes tragöödiazanris võitmatuks: ta muutis teatri kohaks, kus tõsiselt arutati inimhinge alatust ja suurust. Racine'i ja Corneille'i kaasaegne esseist ja satiirik Jean de La Bruyére on öelnud: ,,Corneille võtab meie üle võimust oma karakteritega, oma ideedega. Racine segab neid meie omadega
Kuninganna ehmub ning karjub abi. Polonius häälitseb korraks ning Hamlet torkab mõõgaga läbi vaiba- Polonius saab surma. Kuningapere matab Poloniuse ilma suurema kärata maha, kuid Ophelia kaotas oma mõistuse tänu oma isa surmale ning Poloniuse poeg (Laertes) ähvardab oma isa mõrvari tappa ning on ääretult vihane, et ta isa ilma austuseta maha maeti. Ophelia uppus jõkke, arvatavasti tegi enesetappu, ta maeti nagu kõrgest seisusest kohane, kuid tegelikkult ei oleks tohtinud enesetapjatele sellist au matmisel pöörata. Kuningas sõlmib Hamleti ja Laertese vahel kihlveo, kus nad peavad rapiirivõitlust tegema. Laertes määris oma mõõga otsa mürgiga ning kuningas pani Hamleti peekri sisse ka mürki. Hamlet ja Laertes asusid kaklema, kuninganna tahtis oma janu kustutada ning jõi Hamleti peekrist, Hamlet torkas oma onu läbi, Laertes lõi Hamletile kerge haava , Hamlet sai vihaseks ning torkas Laertesele sügavama. Lõpuks said surma nii
oli valmistanud sadatuhat aastat. Kahjuks sai Kato Mio ja Jum-Jumi kätte ning heitis nad vangitorni nälgima, Mio ja Jum-Jummi päästis Jiri õe lusikas, mida suhu pannes said nad leiba, mis kustutas nälga. Valvuritest pääses Mio mööda nähtamatuks tegeva mantliga, selle saladuse oli sinna 55 kangakuduja sisse õmmelnud. Mio tappis rüütel Kato. Ta tahtiski ise tegelikkult surra, sest tema kivist süda tegi talle sees haiget. Kui Kato oli tapetud, muutusid kõik linnud lasteks ning nad ratsutasid valgete hobuste seljas tagasi koju. Raamat oli väga huvitav ja omapärane minu jaoks! Vahtramäe Emil Illustreerinud Björn Berg Emil oli 5-e aastane poiss, kes elas Vahtramäe külas, Kassisalu talus. Vahtramäe Emil sai peaaegu iga päev mõne vembuga hakkama. Raamat jutustab sellest, mis juhtus 7
annaabi.ee 
