kaotuse pärast ja kindlat teadmist kaotuse suurusest. Kaotusvalu oli kergem kanda, kui seda sai võttakui rahvuslikku,mittekui isiklikku tragöödiat. Teemad, zanrid Pagulase esimese aastate romaanid ja novellid kirjutasid lahti Eesti mälestust ja sõjakogemust. Palju kirjutati põgenemisteekonnast, sageli vastandati teekonna koledusi eelnenud õnneajale. Paljude romaanide tähtsus on ennekõike ajaloolise dokumendina. Oluline oli sündmus, tegelaskujutus jäi teisejärguliseks. Domineeris romaan, palju kirjutati ka mamuaare. Sõda ja kodumaalt põgenemine A. Viirlaid"Ristidetahauad" (1952).Kirjeldabsõjaviimastmeeleheidlikku etappi1944.aastal,mis soomepoisidnaasidEestissejanendeümbersulgus kommunistidepiiramisrõngas.Mingil hetkelon selge, et riigi päästmiseks ei anna enam midagi teha, küsimus on vaid üksikuis inimeludes. Peategelane Taavi Raudoja võitleb lootusetust võitlust, ent ka kõige lootusetumast võitlusest on
peast (elu näidatakse sellisena nagu see on, mitte midagi ei paisutata üle, aktuaalsed noorte probleemid blabla) 14. Eesti realistliku lastekirjanduse põhiteemad koos näidetega vt 21. saj lastekirjandus punktis 6, 20. saj alla käiks nt Rannamaa „Kadri“ ja „Kasuema“ jne 15. Poistekirjandus ja tüdrukutekirjandus (põhijooned, temaatika, stilistika, autorid jne) (Süvalepa lühikonspektist) Poistekirjandus. Tunnused: sündmustik, tüüpilised teemad, tegelaskujutus, huumor. Poistekirjanduses ajalooline koht ja areng. J. Lattik, O. Luts, J. Parijõgi, E. Raud, J. Rannap, H. Mänd jt. Tüdrukutekirjandus. Tunnused: tegelase sisemaailm, põhiprobleem, kompositsiooni omapära. Autoreid: S. Rannamaa („Kadri“), A. Pervik („Paula elu“), S. Truu, H. Mänd, L. Tungal, A. Vallik („Kuidas elad, Ann?“). (Mõtlen ise midagi peast juurde, kui vaja.) 16. Noortekirjanduse olemus. Noortekultuur (Süvalepa lühikonspektist)Noorsoojutustus, -romaan, -novell
milles hakati tagantjärele nägema naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola "Söekaevurite" eesti variant. Leida Kibuvitsa "Soomustüdruk" auglist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos "Tagahoovis" agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses ja nii headuse kui kannatliku meele võidulepääs pole vahest kõige veenvam ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaligu tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930. Aastate memuaristika juhtautorina. K. A. Hindrey " Sündmusteta suvi" romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanizanri konventsioonidega. 11. Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917 - 44 (August Mälk jt). Ajalooline romaan
naturalistlikku agulielu ja töölisklassi olelusvõitlust kujutava kirjandussuuna algust. Zola “Söekaevurite” eesti variant. Leida Kibuvitsa “Soomustüdruk” agulist pärit naistegelase elusaatus. Oskar Lutsu agulielu kujutav teos “Tagahoovis” – agulihoov koos värvikate tegelastega. Vaesus ja äärmuslikkus on esitatud troostitus külluslikkuses. Headuse ja kannatliku meele võidulepääs pole vahest kõige veenvam, ent tabav tegelaskujutus ja naturalismiga seltsinud koomika tõstab Lutsu jutustuse tema ülirikkaliku tekstihulga taustalt esile. Luts domineeris oma kirjutuse külluslikkusega 1930ndate memuaristika juhtautorina. Hindrey “ Sündmusteta suvi” – romaan romaani kirjutamisest. Suvituspaika sõitnud vastse romaanikirjaniku probleemiks on toimuvate sündmuste sobimatus romaanižanri konventsioonidega. 8) Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917–44 (August Mälk jt)
draamale. Tema peajooned: · Teatrikunst peab teenima rahvuslikuse ideed. · Teater võiks olla diskusioonitekitaja, probleemide tõstataja, ideede edastaja, aga mitte meelelahutaja. · Pidas oluliseks teatris kajastada inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid. · Sündmuste sõlmpunkt on minevikus, tegelaste käitumist juhivad kunagi sõlmitud suhted või korda saadetud teod. Tunnused on retrospektiivne (tagasivaated) · Analüütiline tegelaskujutus kõrvuti jõulise sümboolikaga. · Realistlik proosa dialoog( elutõene/elutruu) Looming- ,,Metspart'' ,,Peer Gynt,,(teeb alati seda mis on mugav ning mis talle meeldib) ,,Nukumaja,, 18)G.Flaubert'i elu ja looming. (1821-1880) Prantuses proosakirjanik. Sündis põhja-Prantsusmaal Rouen'I külas. Isa oli tal arst. Kirjutama hakkas ta kooliajal ning teda inspireeris 10 aastat vanem naine kellesse ta oli armunud.(Eliza Schleisinger).
annaabi.ee 
