avanevad tegelastevahelised suhted ja nende areng; kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt; pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni; konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. 55. Tragöödia - kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses. Tragöödia on dramaatika vanimaid liike. 56. Uudis - üks ajakirjanduse põhizanr. Lühike, laadilt jutustav tekst, mille eesmärk on teate (uudise) edastamine. 57. probleemide ja nähtuste analüüsi ega kirjutaja seisukohti ja hinnanguid. Uudistes
sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. Näiteks Eduard Vilde (1865 -1933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht: astub aeglaselt sisse ja võtab käe vaikides vastu. Ta kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud välja veninud; pahemast kuuekaukast ka teisest põuetaskust paistavad ajalehed ja
sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. 53. Teema - teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. 54. Tegelaskoomika - koomikavõte, mis põhineb tegelaskuju karikeeritud välimusel ja kõnel. Näiteks Eduard Vilde (1865 -1933) komöödia "Pisuhänd" peategelane Tiit Piibeleht: astub aeglaselt sisse ja võtab käe vaikides vastu. Ta kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda; kokkutõmbunud käised ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud välja veninud; pahemast kuuekaukast ka teisest põuetaskust paistavad ajalehed ja
Kirjandus Mõisted Aforism mõttetera Algriim algushäälikute kordus värsis. Allegooria- Mõistukõne, räägitakse nähtustest varjatult. Alliteratsioon- alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu Antonüümid vastandsõnad Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend Arvustus e. retsensioon- zanr, mida iseloomustab kriitilisus. Ülesandeks käsitleda, analüüsida, tutvustada ja ka reklaamida uut raamatut, näidendit või filmi. Assonants- sõna esimese silbi täishääliku kordumine samas värsis või lauses. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). B...
absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice'ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R.Kipling oma muinaslugudes? R.Kipling kasutab oma MUINASLUGUDES situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: "Kuidas vaal sai oma kurgu" - Nutikas kala: "Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid, traksid (ära sa takse unusta, mu kullake) ja käänispeaga nuga ja kes on ausalt öeldes üks lõpmata tark ja taibukas." VÕI Vaal: "See
Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice’ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R. Kipling oma muinaslugudes? 7 R.Kipling kasutab oma muinaslugudes situatsioonikoomika võtet (põhineb tegelaste asetamisel naljakatesse olukordadesse) ja karakteri/ tegelaskoomika võtet (põhineb tegelaskuju karateriseeritud välimusel ja kõnel). Nt: “Kuidas vaal sai oma kurgu” - Nutikas kala: “Kui sa ujud viiekümnendale põhjalaiusele ja neljakümnendale läänepikkusele (need on nõiasõnad), siis leiad sa seal keset merd parvel istumas ühe merehädalise meremehe, kellel pole seljas muud kui sinised purjeriidest püksid, traksid (ära sa takse unusta, mu kullake) ja käänispeaga nuga ja kes on ausalt öeldes üks lõpmata tark ja taibukas
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...