Tulemuseks see, et 1949 tuli uus inspekteerimine, oli selge, et tegemist on suurema süüasja vormistamisega. Siin ka üks põhjus selle kohta, miks see puhastus toimus Eestis, mitte Lätis või Leedus. Baltikumi sovietiseerimine Ida-Euroopa arengute kontekstis. Üldises plaanis saame öelda, et see protsess oli suhteliselt sarnane, kasutati samu meetodeid ja vahendeid. Ida-Euroopa sovietiseerimise ja Baltikumi sovietiseerimisega tegelasid samad isikud. Kui võtta üksikud riigid, siis detailides on eripärad, aga teatud rõhuasetuse muutused üldises plaanis toimisid - kõige olulisemaks mõjuteguriks NSV Liidu suhted välisriikidega. Seni kui oli lootust välisriikidega, siis tegutseti mõlemas suunas suhteliselt ettevaatlikult, fundamentaalseid muudatusi kohe vastu ei võetud. Esialgselt mingit kollektiviseerimist Baltikumis päevakorral ei olnud, kui 1947
eruditega. Erudite ei hoolinud publikust. Ei osatud kirjanduslikku teksti elama panna. Selleks oli vaja näitleja meisterlikkust. Erudite üritas seda saavutada vahepaladega. mistrioonid läksid moodi, hakkasid õpetama õpetatud pulikut. Mistrioonid said eruditast kogemuse, mida endast kujutab täismõõduline süzee ja kuidas seda mängida. Huvitav oli see, et antiiksüzeedes paljud stseenid kattusid sellega, mida mängisid mistroonid väljakustseenides. Paljud tegelasid tüpoloogiliselt kordusid. Commedia erudite sobiv, kuna said siseneda endana, maski vahetamata, sobiv skeem. Eruditas ka selliseid tegelasi, keda ei tundnud, nt noored armujad, neid väljakunäitlejad ei mänginud. See hakkab mängima keskset rolli. 8-10 inimest hakkasid moodustama täismõõdulist truppi, mis ei pidanud enam olema ripatsiks pidustuste juures. Emantsipeerusid karnevalist, muutusid pidevaks ja töötasid aastaringselt. See oli professionaalsuse tunnuseks
Saksamaale kaasa võttis. "Saksa ja mittesaksa varauusaegses Tallinnas"?. Töötas läbi Taani hindamisraamatu - kogu Põhja-Eesti asutus. Publitseerinud ka allikaid. Ta ei olnud ajaloolasena korrektne, uskus oma hüpoteese. Manfred Hellmann 1912-1992 - õpilased on olnud Saksa ajaloolased, kes on Liivimaad uurinud Angermann - Johanseni viimane õpilane, tegeles Venemaa ajalooga, Hansa ajalooga. Õpetanud terve rea saksa ajaloolasid, kes Liivimaa vanema ajalooga tegelasid. Niitemaa 1917-1991 - sotsiaalajalugu ja kaubandusajalugu uurinud Herbert Ligi, Sulev Vahtre ja Enn Tarvel. Benninghoven - ajaloo standardteoste autor. Poole ajaloolased on ka andnud panuse Liivimaa ajaloo uurimisse, eriti Toruni ülikooli ajaloolased. 13.02.12 Keskaja Eesti ajalooallikad. Potentsiaalselt on allikas iga kaasaegne asi - tekst, ese, pilt, samamoodi nt keel, muutused, mis on keeles toimunud sellel ajal. Keel selle poolest keeruline, et meil pole keelajaloo kaasaegseid allikaid
see inimene kriminaalkaristuse alla. Rahavhääletus leidis aset 23-25.02.1936. jah 76%, ei 24%. Ainus linna, kus ,,ei"d olid rohkem, oli Tartu. Seega sai Päts võimaluse 81 rahvuskogu moodustamiseks ja uue PS moodustamiseks. Tegelikult jõuti selleni umbes aasta pärast. Alamkoda dets 1936, II koda alles jaanuaris 1937. Nii opositsioon kui valitsusmeelsed tegelasid olid lootnud, et järelikult tühistakase kaitseseisukord, pol piirangud, jne. Kaarel eenpanu (Einbund) aga teatas, et erakondlikku tegevust ei lubata, sest rahva haigus võiks tagasi tulla. Okt-s 1936 tuli opositsioon lagedale kõigesuurema avalsudega kogu vaikiva ajastu jooksul (4 riigimehe kiri Pätsile, milles näidati reziimi kitsaskohti. Sellele kirjutasid alla 4 endist riigivanemat: Tõnisson, Teemant, Juhan Kukk, Ants Piip, omaühinemisest teatas ka toonane eesti saadik
Rahvas pööras vapsidele selja, nende liikumise igasugune populaarsus kadus. Järgnes suur arreteerimiste laine. Uus põhiseadus – Rahvuskogu ja 1937. aasta põhiseadus; Jaanuari esimesel nädalal andis Päts otsese korralduse rahvuskogu kokkukutsumiseks (5 rahvahääletus EW-s). Paralleelselt tehti takistusi opositsioonile. Jah, võeti vastu otsus. Seega sai Päts võimaluse rahvuskogu moodustamiseks ja uue PS moodustamiseks. Nii opositsioon kui valitsusmeelsed tegelasid olid lootnud, et järelikult tühistakase kaitseseisukord, pol piirangud, jne. Kaarel eenpanu (Einbund) aga teatas, et erakondlikku tegevust ei lubata. Öeldi väja ka hoiatus – juhul kui rahvuskogu I koja valimised ei ole demokraatlikud, siis opositsioon boikoteerib valimisi Rahvuskogu I koda sai valitsusele täiesti kuulekas. II koda moodustati jaan-s 1937. see sai mõnevõrra opositsioonilisem. Rahvuskogu astus kokku 18.02.1937
annaabi.ee 
