· naturalistlik, Motiiv on teose teema allelement, teatav kujutatud olukord (näit külaskäik põrgusse, · eksistentsialistlik romaan. naabertalude vaheline vaen, kättesaamatu armastusobjekt jne). On pea- ja kõrvalmotiivid. 19. saj romaan oli realistlik, 20. saj keskenduti inimese sisemaailmale, kasutades palju Konflikt on tegelastevaheline või tegelasesisene (sisekonflikt) vastuolu. Intriig on modernistlikke võtteid. Eesti kirjanduses tekkis romaan 19. saj lõpukümnenditel (Jaak konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg teoses. Jar, Eduard Vilde). Ka eepilises teoses võib kasutada motot teisest teosest valitud juhtmõtet, mis selgitab
Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond. „Millest romaan kõneleb?” määratlebki romaani teema. Detail Teose väiksem kunstiline üksus Motiiv Rändavad kirjandusajaloos teosest teosesse, nt muutumise motiiv, rändamise motiiv Konflikt Tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses Intriig Konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg kirjandusteoses (Kuidas pärast asjad kulgevad?) Moto Teose või selle osa algusesse paigutatud tsitaat, teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte Raamjutustus Juhatab järgneva loo sisse Raam Olemas näiteks novellis „Inimene vutlaris“, kuid puudub novellis
Sündmustiku aega iseloomustab Sündmuste algus Sõndmuste lõpp Loo kestvus Teema kujutatud elunähtuse valdkond (millest romaan kõneleb?), jaguneb peateemaks ja mitmeks allteemaks. Detail romaani väikseim kunstiline üksus, esitavad fakte tegelase, tegevuse ja koha kohta. Motiiv teema allelement, teatav olukord. Motiive liiguvad läbi ajaloo mööda teoseid. Jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Konflikt tegelaste vaheline või tegelasesisene vastuolu teoses Intriig konfliktist tingitud tegevuse kulg Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte Raamjutustus juhatab järgneva loo sisse, kirjeldab tagamaid Romaanis on tähtsal kohal algu ja lõpp, kuid lugu võib alata ka kõige keskel (Meisterdetektiiv Blomkvisti algus) ning lõppeda poolelt sõnalt. Tavaliselt on algus ja lõpp sümmeetrilised. Loo mudelid Sissejuhatus teema arendus haripunkt lahendus.
" määratlebki romaani teema. Pikemas romaanis võivad esineda peateema ja teised allteemad? ! Teose väikseim kunstiline üksus on DETAIL. -> Edastavad üksikfakte teose tegevuse, tegelaste ja tegevuskoha kohta. ! MOTIIV- loos eristatavad allelemendid, teatav kujutatud olukord üldises mõttes. Motiivid rändavad läbi kirjandusajaloo teosest teosesse, ent iga autor kasutab neid eripäraselt. Loo põnevuse tagavad konflikt ja intriig. ! KONFLIKT- tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses. Tegelase sisemist huvide kokkupõrget nimetatakse sisekonfliktiks. ! INTRIIG- konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg kirjandusteoses. Teose ette või peatükkide algusesse kuulub vahel MOTO- teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte- selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Proosateost ümbritseb mõnikord RAAMJUTUSTUS- järgneva loo sissejuhatus - kirjeldab loo tagamaid ja esitab järgnevat näiteks leitud käsikirjana või sõprade ringis
6. Draamateose kompositsioon. Tegevus ja konflikt Tegevuse käivitamiseks on vaja konflikti. Analüüsil tuleb keskenduda konflikti(de)le ja võimalikule lahendus(t)ele. Konflikti kaks staadiumi on kollisioon ja konflikt. Väljenduvad võitluses või tegevuses. · erinevate tegelaste konflikt. Põhjuseks objekt (abstraktne, sümboolne, materiaalne), mida mõlemad tegelased ihaldavad; · erinevate ideede/maailmavaadete konfliktid, võitlus heade ja kurjade vahel; · tegelasesisene konflikt, aktiviseerub siis, kui tegelane on valiku ees. Tavalised konflikti allikad: o mõistus ja tunded vastuolus o konflikt kohustuse ja soovi vahel · konflikt vaataja ootustega on seotud kunstiteose kompositsiooniga. Hea kunstiteos petab vaataja ootusi. Selleks edastatakse valeinfot. Haliser: lokaalne ja püsiv konflikt: · üldise harmoonia rikkumine, mida saab lahendada;
annaabi.ee 
