ilmaks. 7. Ole tähelepanelik kõikide külaliste vastu. (Klaassen 2008: 133-134) Riky oli Oda Nobunaga ning hiljem ka Toyotomi Hideyoshi teemeister, kes mõlemad hindasid väga kõrgelt tema oskusi. Riky viis läbi teetseremooniaid Toyotomi Hideyoshi jaoks. Riky sooritas aastal 1591 Hideyoshi käsul seppuku, täpset põhjust(seid) me kahjuks ei tea. (Suzuki 1973:317-326) Okakura Kakuz kirjutab oma ,,Teeraamatus" Riky viimasest teetseremooniast, mille ta viis läbi oma tähtsamate õpilaste seas. ,,Vastavalt etiketile palub nüüd tähtsaim külaline luba näha teevarustust. Riky asetab nende ette erinevad esemeid, ja ka kakemono nende hulgas. Peale seda, kui kõik on väljendanud oma vaimustust nende ilu üle, kingib Riky igaühele kogunenud seltskonnast ühe neist esemetest mälestuseks. Ta jätab endale vaid kausi. ,,Iialgi enam ei tohi seda nõud, mis on ebaõnne huultega rüvetatud, kasutada inimene
muuhulgas töötas ta ka välja teejoomistseremoonia, mille järgi läks näiteks pärastlõunatee joomiseks vaja tervelt 24 eset. Jaapanisse saabus tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Nimelt leidsid mungad, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. Jaapanis hakati innukalt teepõõsaid istutama ja 13. sajandil töötati välja oma variant teetseremooniast, mida nimetati 'cha-no-yu'. Sellest terminist tuleneb venekeelne sõna tee kohta 'tsai'. Lääneriike, kes huvitusid Kaug-Ida siidist ja vürtsidest , huvitas ka tee, kuid kuna maitsi oli teekond Hiinasse pikk ja ohtlik, ei toodud seda sisse kuigi palju. Enne 17. sajandit võis teed Euroopas kohata ainult õukondlaste või aristokraatide laual. Kõik muutus aga 1657 . aastal, kui Londonis Garraway kohvimajas pakuti inglastele esimest korda avalikult teed.
teati, muuhulgas töötas ta ka välja teejoomistseremoonia, mille järgi läks näiteks pärastlõunatee joomiseks vaja tervelt 24 eset. Jaapanisse saabus tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Nimelt leidsid mungad, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. Jaapanis hakati innukalt teepõõsaid istutama ja 13. sajandil töötati välja oma variant teetseremooniast, mida nimetati 'cha-no-yu'. Sellest terminist tuleneb venekeelne sõna tee kohta 'tsai'. Lääneriike, kes huvitusid Kaug-Ida siidist ja vürtsidest, huvitas ka tee, kuid kuna maitsi oli teekond Hiinasse pikk ja ohtlik, ei toodud seda sisse kuigi palju. Enne 17. sajandit võis teed Euroopas kohata ainult õukondlaste või aristokraatide laual. Kõik muutus aga 1657. aastal, kui Londonis 5
teati, muuhulgas töötas ta ka välja teejoomistseremoonia, mille järgi läks näiteks pärastlõunatee joomiseks vaja tervelt 24 eset. Jaapanisse saabus tee 729. aastal tänu Hiinas õppinud budistlikele munkadele. Nimelt leidsid mungad, et tee polnud mitte ainult tõhus arstim ja meeldiv jook, vaid ka erguti, mis ei lase neil pika meditatsiooni ajal tukastada. Jaapanis hakati innukalt teepõõsaid istutama ja 13. sajandil töötati välja oma variant teetseremooniast, mida nimetati 'cha-no-yu'. Sellest terminist tuleneb venekeelne sõna tee kohta 'tsai'. Lääneriike, kes huvitusid Kaug-Ida siidist ja vürtsidest, huvitas ka tee, kuid kuna maitsi oli teekond Hiinasse pikk ja ohtlik, ei toodud seda sisse kuigi palju. Enne 17. sajandit võis teed Euroopas kohata ainult õukondlaste või aristokraatide laual. Kõik muutus aga 1657. aastal, kui Londonis Garraway kohvimajas pakuti inglastele esimest korda avalikult teed.
ning palju muud. Üllatusin ka selles, et roheline tee on hammastele ka kasulik. Varem arvasin et tee on samakahjulik, kui kohv hammastele, kuid roheline tee on vastupidiselt, tervislik ning hammastele kasulik. Rohelise tee antioksüdeerivatest omadustest kuulsin ka esmakordselt. Kuigi olin varem läbi proovinud teetseremoonia, sain ma väga palju uut informatsiooni teada traditsioonilisest ning kõige õigemast teetseremooniast. Sain ka teada palju rohelise tee ajaloost. Tavainimene ei mõtle õhtuti rohelise tee kotti leotades sellest, kust see tuleb või mis on selle ajalugu. Selle uurimustöö käigus hakkasin mina nii mõtlema. Tänu sellele informatsioonile olen nüüd palju teadlikum rohelisest teest ning edaspidi soovin igal võimalikul hetkel rohelist teed juua, sest see on ju maitsev terviseallikas. Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia 2. ,,Tass Teed" O. Relve 3. www.coffeetea.ee
tormakaks ja rohkelt ilustatuks. Rikaste hulgas peeti ,,teeturniire", kus aadlikud võistlesid üksteisega rikkalike auhindade ning teesortidele nimede andmises. Võitjate autasustamine siidi, relvastuse või juveelidega oli täiesti võõras algsele zenbudistlikule tseremooniale. Kolm suurt Zeni preestrit taastasid tee algse koha Jaapani ühiskonnas: 1. Ikkyu (1394-1481) - prints, kellest sai preester ja kes oli edukas aadlike eemalejuhtimises korrumpeerunud teetseremooniast. 2. Murata Shuko (1422-1502) - Ikkyu õpilane ja väga mõjukas teetseremoonia taastutvustaja Jaapani ühiskonnas. 3. Sen-no Rikkyu (1521-1591) preester, kes kehtestas tseremooniale jäigad, tänapäevani muutumatud ja laialt kasutatavad standardid. Rikkyu mõjutas edukalt shogun Toyotomi Hideyoshit, kellest sai Jaapani suurim teekunsti patroon. Hiilgava kindrali, strateegi, poeedi ja kunstnikuna kergendas see ainulaadne juht tee lõplikku ja
annaabi.ee 
