kõige sagedamini s- täht. (tulõ, kirjutas, koolitas, eläs, sääd). 16. isikute, asjade lõpus mi, 3 ja enam silbilistel sõnadel mmi (meie lämmi, teemi, elämi, kirjutammi). 8 17. mitmuse osastava lõpp, mis kirjakeeles on d, on otepää murrakus t (eläjit, tohtrit, põrmandit). 18. küsimusele mida tehti vastatakse nii, et sõna lõpus oleks ti või 3 ja rohkem silbilistel sõnadel di (sööti, lääti, teeti, eläti, teretädi, kirjutadi, sarjadi). 19. nimetava käände mitmus lõpeb va, vä, se (sõ) või sse-ga (tampva, söövä, kirjutasõ, elässe´, in`gäse). 20. Tuleviku väljendamisel ei kasutata kunagi sõna saama abil, vaid kasutatakse just va, vä, se (sõ) või sse-d. Otepäält on noteeritud sõnu üldse 4435 (57. koht), haruldasemaid 2380 (48. koht). 9 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks
800--814. Lk. 13 «... nende hääled on veel teravamad kui nende mütsid!» -- Viide sellele, et lauljad olid kastraadid. Pariisi nael -- keskaegne Pariisis münditud rahaühik, jagunes 20 sol'iks, mis omakorda jagunes 12 teenariks. Eri aegadel väga erineva väärtusega. Söör -- kõrgaadli tiitel (kuninga üttamistiitlina sire); siin kodanlast kõnetades on seda tarvitatud irooniliselt. Lk. 14 «Ses poes käib kõik neljakaupa... Neli rahvust, neli fakul-teeti, neli püha, neli prokuraatorit, neli elektorit, neli raamatukoguhoidjat.» -- Poeks on irooniliselt nimetatud ülikooli, kus tol ajal jagati üliõpilased nelja «rahvusse»: Prantsusmaa, Inglismaa, Normandia ja Pikardia; Charles VI ajal asendati Inglismaa Saksamaaga. Neli iakul-teeti: vabade kunstide, teoloogia, õigusteadus- ja arstiteaduskond. Neli püha: 6. ja 28. jaanuar, 25. august ja detsembri lõpp. Prokuraatorid -- ülikooli majandusametni-kud. Elektorid -- «rahvuste»
kaasnev käitumine on selgelt loomaliku tendentsiga. Religioonis öeldakse selle kohta, et ,,eelistatakse liha vaimule". Inimeste iha kauni välimuse järele annab tegelikult mõista inimese materiaalset külge. Ilusa ja tugeva kehaehitusega mees omab naise ees ( vähemalt alateadlikult ) väga hea genotüübiga isendit, kellel on ,,head" geenid, mida siis edasi pärandada järgmistele generatsioonidele. Head genofondi võib tähendada ka isendi head elukvali- teeti. Kuid seksuaalsus on seotud isendi sigimisega. See on nagu ,,külgetõmbe mõõt", mis on samuti päritud loomariigist. Koolis on ilusa poisi ümber alati tüdrukuid ,,nagu kärbseid" või vastupidi. Seda veel eriti, kui tegemist on piltilusa inimesega. Kuid miks aga nö. ,,inetu" välimusega noormees ei saa peaaegu kunagi ,,omada" sama palju tüdrukuid kui näguse noormehe korral, hoolimata sellest, et ta võib osutuda niisamuti targaks ja andekaks?
Religioonis öeldakse selle kohta, et ,,eelistatakse liha vaimule". Inimeste iha kauni välimuse järele annab tegelikult mõista inimese materiaalset külge. Ilusa ja tugeva kehaehitusega mees omab naise ees ( vähemalt alateadlikult ) väga hea genotüübiga isendit, kellel on ,,head" geenid, mida siis edasi pärandada järgmistele generatsioonidele. Head genofondi võib tähendada ka isendi head elukvali- teeti. Kuid seksuaalsus on seotud isendi sigimisega. See on nagu ,,külgetõmbe mõõt", mis on samuti päritud loomariigist. Koolis on ilusa poisi ümber alati tüdrukuid ,,nagu kärbseid" või vastupidi. Seda veel eriti, kui tegemist on piltilusa inimesega. Kuid miks aga nö. ,,inetu" välimusega noormees ei saa peaaegu kunagi ,,omada" sama palju tüdrukuid kui näguse noormehe korral, hoolimata sellest, et ta võib osutuda niisamuti targaks ja andekaks?
kaasnev käitumine on selgelt loomaliku tendentsiga. Religioonis öeldakse selle kohta, et „eelistatakse liha vaimule“. Inimeste iha kauni välimuse järele annab tegelikult mõista inimese materiaalset külge. Ilusa ja tugeva kehaehitusega mees omab naise ees ( vähemalt alateadlikult ) väga hea genotüübiga isendit, kellel on „head“ geenid, mida siis edasi pärandada järgmistele generatsioonidele. Head genofondi võib tähendada ka isendi head elukvali- teeti. Kuid seksuaalsus on seotud isendi sigimisega. See on nagu „külgetõmbe mõõt“, mis on samuti päritud loomariigist. Koolis on ilusa poisi ümber alati tüdrukuid „nagu kärbseid“ või vastupidi. Seda veel eriti, kui tegemist on piltilusa inimesega. Kuid miks aga nö. „inetu“ välimusega noormees ei saa peaaegu kunagi „omada“ sama palju tüdrukuid kui näguse noormehe korral, hoolimata sellest, et ta võib osutuda niisamuti targaks ja andekaks?
annaabi.ee 
