Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Lühend on CPU central processing unit Sisendseadmed Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Olulisemad sisendseadmed: klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" skänner, mida kasutatakse peamiselt pildikujutise optiliseks lugemiseks
Pokkeris peetakse ka maailmameistrivõistlusi, kus peavõidu saaja ei pea enam päevagi töötama, sest tema taskusse laekub rohkem kui sada miljonit krooni. Ma arvan, et võibolla saab pokker kunagi ka olümpiale, kuid see on juba palju tahetud lootus. Samuti on pokkeri mastaapsus üllatsulikult suur. Erinevate uuringute järgi on ainuüksi Eestis umbes 40 000 aktiivset mängijat, lisades, et ma ise kuulun ka sellesse nimekirja. Nagu igal teisel spordialal on ka seal professionaalid, kes vaid teenivadki sellega leiba. Selle alaga on aga natuke teistmoodi, sest kõik sportlased siin raha ei teeni, enamus vaid kaotavad seda. Sport ei ole aga kõigi jaoks äri. Mõned sportlased on kategooriliselt selle vastu ning ei lase ennast rahast mõjutada. Korruptsioon teeb selle aga raskeks ning väikesel sportlasel on ilma rahata raske tippu jõuda. Ain-Alar Juhanson on üks Eesti sportlane, kellel rahast sooja ega külma pole, tema tahab vaid tulemust
(disketiseade,kõvaketas,CD-seade jt.) Emaplaat kujutab endast suurt plaati ,palju väikeste elektroonika detailidega. -Teised arvutiosad ,mis paiknevad korpuses ,paigaldatakse ka sotse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil .Ema plaadil oasuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. Sisendseadmed -Arvuti saab ainult siis töötada , kui teda varustatakse infoga -Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on: -klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks. Hiir kui elekroonile "nimetissõrm" Skänner,mida kasutakse peamiselt pildikujutise optiliseks kujutamiseks. -Juhthoob(joystick) ,peamiselt arvutimängude tarbeks. -Kõnesisestusvahend, mis võimaldab inimkõne automaatset muundamist "kirjutatud" kujule. Väljundseadmed - Väljundseadmed võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele loetaval
Riistvara seisukohast on olulisemad järgmised komponendid: Sisendseadmed arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon,joystick jms. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus kasutaja kasutab klaviatuuri või mõnda muud sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks arvutisüsteemi. Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga, st. kui teda "sööta" andmetega. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Nad muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule, st. masina poolt loetavateks impulssideks. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Väljundseadmed seadmed arvuti töö tulemuse väljastamiseks. Väljundseadmed on monitor, printer, kõlarid jms. Põhiplokk ehk korpus
Duron on Eestis praegu üks populaarseim protsessor, sest ta on võrreldes kõigi teiste protsessoritaga palju odavam. Protsessoreid eristab üksteisest: · käskude hulk, mida protsessor suudab täita; · bittide arv, mida üks käsk korraga töötleb e. protsessori sisendsõna pikkus; · protsessori kella kiirus e. taktsagedus (1MHz = 1 miljon elementaarkäsku sekundis) 2.2 Sisendseadmed Arvuti saab ainult siis töötada, kui teda varustatakse infoga. Seda eesmärki sisendseadmed just teenivadki. Sisendseadmed muudavad kasutaja poolt andmehanke käigus ettevalmistatud info toorkujult masinloetavale kujule. Seda andmete muundusprotsessi nimetatakse kodeerimiseks, väljundandmete tagasimuundamist teistele esituskujudele dekodeerimiseks. Personaalarvutisüsteemide peamisteks sisendseadmeteks on (11): 1. klaviatuur (klahvistik) teksti ja arvude käsitsi sisestamiseks 2. hiir kui elektrooniline "nimetissõrm" 3
Muistendeid nimetatakse pseudomütoloogiaks, sest need on fiktsionaalset, ilukirjanduslikku päritolu. Pseudomütoloogia side autentse folkloorse materjali ja pärandiga on nõrk. Väga hõreda info aluselt kujundatakse terviklik ja suurejooneline minevikupilt. 1860ndatel algavad tugevad rahvuslikud manifestatsioonid. Sel ajal hakatakse tegelema rahvuse ehitamisega (nation building), mille raames on oluline just mineviku kujundamine. Näiteks Faehlmanni muistendid, Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ teenivadki seda eesmärki – esitavad idealistliku visiooni minevikust, kunagisest õitsvast kultuurist, mis aegade jooksul võõrvõimu all on kadunud. nende tingimustes pole tähtis, kas tekst on autentne või mitte. Poliitiline kinnitus eeldab, et muistendi sisu on autentne, sest sisaldab positiivset sõnumit mineviku kohta, mis omakorda tugevdab rahvuslikku eneseteadvust. Faehlmann lähtub Petersoni tõlgitud