püsima kolm riiki. 2. Kujunesid seisused Vana-Liivimaal, seega ka Eestis, kuulusid esimesse seisusesse piiskopid, kes olid ühtlasi ka maaisandad. Teise seisusesse kuulusid: Ordumeister ja Taani kuningas. Alamkihi moodustasid talupojad. 3. Kujunes läänisüsteem Eestis kujunesid kõige olulisemateks senjöörideks maaisndad: Taani kuningas, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop ja Liivi ordu ordumeister. Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud aadlikest ja teenistuslastest kujunes Eestis vasall- kond. Vasallideks võisid saada ka kohlikud ülikud ning mitteaadlikest seiklejad, kaupmehed ja linnakodanikud. 4. Tegutsesid seisuste esindusorganid. Vasallid koondusid oma huvide kaitsmiseks ja moodustasisd oma esindusogani rüütelkonna. Liivimaa 4 seisuslikku gruppi(vaimulikud, ordumeister koos käsknikega, vasallkonnad ja linnad) moodustasid ühise esindusorgani- maapäeva, kus arutati
mida ajaloos on nimetatud Vana-Liivimaaks. 1238. a Stensby leping kinnitas esialgese haldusliku jaotuse pärast vaidlusi. Haldus ja valitsemine oli 2-tasandiline: oluline oli klerikaalne e. vaimulik võim, millest pidi sõltuma ilmalik võim. Omaette haldus ja valitsemine kujunes linnades (nn. linnademokraatia). Vana-Liivimaa liitus majanduslikult, kultuuriliselt, poliitiliselt korralduselt Lääne- Euroopaga. Vasallkond kujunes 13. saj väikeaadlikest, teenistuslastest ja ka kohalikest ülikutest. Vasallid muutusid siin elades peagi sõltumatuks maa-aadliks, pärandasid maad. Võimu teostamise üheks osaks oli suhete korraldamine põlisrahvaga: algul lepinguliselt, hiljem sellest loobuti. Jüriöö ülestõusu majanduslikuks tulemuseks oli: teoorjusliku majandussüsteemi juurdumise algus, millest hiljem kujuneski pärisorjus. Talupoegade kohustused: paljud koormised, tähtsam neist viljakümnis (protsentuaalne andam) või
· Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. · Saksa ordule ei olnud läänimeeste abi tähtis -> ordu maid ei läänistatud ning linnuseid anti põhiliselt ordurüütlitele. · Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas(lään tuli välja osta). · Põhiliselt moodustus vasallide kiht Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest ja teenistuslastest, kuid sattus ka ülikuid. · Läänimeesteks tõusnud eestlased võtsid ilmselt suhteliselt kiiresti omaks uued väärtushinnangud ning saksa vasallkonda sulandudes(abielusidemete kaudu) ka saksa keele. · Vasallide side oma läänivaldustega jäi algul üsna lõdvaks. · 13.sajandi keskel elas enamik vasalle maaisanda linnuses ja külastas oma valdusi vaid paar korda aastas, et määratuid andameid vastu võtta.
Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele?
1147. a kutsus ta venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele paika nimega Moskva. Seda aastat loetakse Moskva esmamainimise aastaks. 1156. A laskis ta sinna ehitada puust linnuse. Ta järglane Andrei Boboljuvski (1157-1174)- vallutas Kiievi, tapeti. Pärast isa surma 1157 valis bojaaride ja kaupmeeste kogu Rostovi-Suzdali vürst- konnas Andrei Vladimiri, Rostovi ja Suzdali vürstiks. Algul sai ta toetuda eelkõige bojaaridele. Varsti aga ümbritses vürst end teenistuslastest, osalt isegi mittevabadest koosneva kaaskonnaga. Sellega jättis ta end ühelt poolt ilma bojaaride poolehoiust, II poolt aga sai ta endale rajada ustava ja löögijõulise ametnikkonna. Andrei isevalitsejalik käitumine teiste Rjurikovitside ja bojaaride suhtes tõi lõpuks kaasa ta mõrvamise 1174. Vürstivõimu laiendamine ja konflikt väljapaistvate bojaaridega kutsus esile vandenõu, mille tulemusena ta tapeti ööl vastu 29. juunit 1174
annaabi.ee 
