Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega kuninga vastu Ratsionalistlik maailmakäsitlus - mk, mis eeldab ühiskonna mõistuspärasust, m. kohaselt ideed muudavad maailma Teenistusastmete tabel - riigiaparaadi süsteem, kus sõjaväelased ja riigiametnikud jagunevad 14 teenistusastmesse Valgustus - mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest Valgustatud absolutism - riigikord, mille korral valitseja kujundab ühiskonda ümber filosoofide nõuannetest juhindudes Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary) Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi
segaseisuslased. Sotsiaalne etikett Sotsiaalsed suhted fikseeris sotsiaalse etiketi süsuteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustustega. Kindel auaste näitas selle kandja teeneid riigi ees. Vormiriietus , millel olid tavaliselt autasud, võimaldas määrata kandja positsiooni ühiskonnas. Teenistusastmete ja tiitlite süsteem kujunes välja Peeter I ajal. 1722. a võeti vastu teenistusastmete tabel (kõik ametikohad 14 teenistusastmesse, sätestati sõjaväeteenistuse ja tsiviilteenistuse vastavus).Teenistusastmete tabel reguleeris ühiskondlikke suhteid 1917. aastani. 18.saj algul kujunes vormiriietuse süsteem ja eraldusmärgid armeele ning osaliselt tsiviilametnikele. 2
eraettevõtlust ja majandusliku tegevuse vabadust. Üritas õpetada kartulikasvatust. Töötati välja "Maakoolide reglement"- ehitati uusi koole. Peeter I reformid: 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. Lähtudes Rootsi ja Taani kogemusest, alustati 1715. aastal uute keskasutuste kolleegiumide loomist. Uue bürokraatliku riigiaparaadi süstematiseerimiseks kehtestati 1722. aastal teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli neid 8, hiljem see arv pidevalt kasvas. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus olio ma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. Parlamentarismi areng Inglismaal: Stuartite dünastia. Parlament koosnes kahest kojast: 1) Alamkoda, mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi 2) Lordide koda, millel olid ülemkoja funktsioonid
Soome jagati 1809 8-ks kubermanguks ning 1815 samuti ka Poolas, kus 1844. aastal vähendati kubermangude arv neljale. Kubermangud jagunesid maakondadeks (va. Ukraina ja Valgevene). 10. Ühiskonna sotsiaalsed suhted fikseerib sotsiaalse etiketi süsteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja teiste tunnustuste abil. 1722. aastal võeti vastu Teenistusastmete tabel, millega kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi(rangi) ning sätestati sõjaväe- ja tsiviilteenistuse vastavus. Teenistusastmete tabel reguleeris ühiskonna sotsiaalseid suhteid kuni 1917. aastani.
Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresi rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik. PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste ajal. KatariinaII KatariinaII tõusis troonile peale Keiser PeeterIIIdat. Tema soontes polnud tilkagi vene verd ja kes
udellitalupojad kuulusid keiserlikule perekonnale linnakodanikud isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ning tasusid riigile teisi makse Sotsiaalne etikett seisust aitas määrata vormiriietus, tiitel, auaste auaste või tiitel osundas kohale ühiskondlikus hierarhias, näidates teeneid riigi ees. vormiriietus võimaldas kindlaks määrata kandja positsiooni ühiskonnas 1722 teenistusastmete tabel- kõik ametikohad lahterdati 14 teenistusastmesse ehk klassi, sätestati sõjaväeteenistuse ja tsiviilteenistuse vastavus Vene aristokraatia tsaari teenistuses aristokraatia nõrkuse ning kodanliku alternatiivi puudumise tõttu oli aristokraadistaatus ja monarhiteenimine väga tihedalt seotud, sest tsaar eraldas aadlikele maid, püüdis kinni põgenenud talupoegi, surus maha nende mässe. Peeter Suure teenistusastmete tabeliga seati sisse tsiviilteenistuse 14 järku- aadliseisuse said kõik kes olid jõudnud 8
Selle teooria oluline arendaja on Rousseau. 5. Loetle: Peeter I reforme Venemaal nimetades iga muudatuse juures selle aja ning Venemaa valitseja Peeter I (1682-1725) reformis riigiasutuste süsteemi eesmärgiga muuta see tegusamaks Lääne-Euroopa eeskujul. Olulisemad reformid tema valitsemisajal olid kõrgeima riigiasutuse Senati loomine, rajati keskasutused kolleegiumid, Venemaa jaotati kubermangudeks. Teenistusastmete tabel jagas sõjaväelased ja riigiametnikud 14 teenistusastmesse. Kaheksa kõrgemat astet eeldasid aadliseisust ja kui sinna jõudis edutamise kaudu mõni teisest seisusest inimene, arvati temagi aadli hulka. Selline süsteem lõi ametnikele stiimuli edasipürgimiseks. Peeter I valitsemisajal laienes Venemaa Eesti ja Läti ala ning Ingerimaa arvelt. 6. Koosta : Prantsuse kodanliku revolutsiooni sündmuste loetelu, milles oleksid sündmuse toimumise aeg, toimunud muutuse kirjeldus ja selle muutuse tähtsus revolutsiooni käigule/arengule! 1789 5
Tänapäeval on iga hierarhiline kategooria ning isegi üksikute ameti/teenistuskohtade kutsenõuded sätestatud kutsekirjeldustes eriala ning ameti kohta, mis omakorda tuginevad teaduslikult põhjendatud professiogrammidele. Karjäärisüsteemile on eriti iseloomulik regulaarne teenistusalane kontrollatesteerimine, mis põhiliselt tagabki edutamise alt üles. Kui teenistuja ei vasta enam nõuetele, saadetakse ta kas täiendõppele vói viiakse üle jõukohasele tööle (teenistusastmesse). Karjäärisüsteem vastab enim Weberi arusaamadele bürokraatia kriteeriumidest, eriti püsiva riigiteenistujate korpuse ning lojaalse professionaalsuse osas. P. 2.TEENISTUSKOHA SÜSTEEM Teenistuskoha süsteem kujutab endast teatud erinevat ameti/teenistuskohtade kogumit, kuhu määratakse (nimetatakse) ametisse teenistujaid, kes liiguvad siis selle kogumi nimekirja raames ühelt ametikohalt teisele. Riigiasutuste ameti/teenistuskohad on ka selle süsteemi puhul kategoriseeritud,
annaabi.ee 
