10.4. Diplomaatiliste esinduste töötajad Diplomaatiliste esinduste töötajad jagunevad kaheks: diplomaatilise staatusega töötajad ja diplomaatilise staatuseta töötajateks. Dipolmaatilise staatusega töötajad on: esinduse juht – diplomaat, kellele lähetajariik on teinud ülesandeks tegutseda lähetaja nimel ning kes juhib esindust; muu diplomaatiline personal – esinduse liikmed, kes omavad diplomaatilist au- või teenistusastet ning kes on volitatud esindama lähetajariiki välissuhtlemises. Diplomaatilise staatuseta töötajad on: esinduse haldustöötajad – esinduse töötajad, kes on tööle võetud esinduse haldustehnilisse teenistusse; abitöötajad – esindust teenindavad töötajad; koduteenijad – esinduse töötaja koduses teenistuses olevad isikud. Diplomaat on riigiametnik, kes esindab päritoluriiki mõne teise riigi ees või mõne rahvusvahelise subjekti juures
praktika kaudu läbi ajaloo. Varem oli see reguleeritud tavaõigusega, nüüdseks kodifitseeritud 1961.a diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni, Eesti on osapooleks alates 1991. aastast. Diplomaatilise esinduse töötajad jagunevad: 1. Esinduse juht isik, kellele lähetajariik on teinud ülesandeks tegutseda lähetaja nimel 2. Esinduse personal diplomaadid ning haldus- ja abitöötajad 3. Diplomaatiline personal omavad diplomaatilist au- või teenistusastet: suursaadikud, saadikud, nõunikud, ataseed 4. Esinduse haldustöötajad haldus-tehniline teenistus (viisaametnikud, sekretärid) 5. Abitöötajad teenindajad (autojuhid, koristajad, aednikud) 6. Koduteenijad esinduse töötaja koduses teenistuses olevad isikud, kes ei ole lähetajariigi töötajad Diplomaat on riigiametnik, kes on volitatud esindama päritoluriiki, reeglina lähetajariigi kodanik. Esinduse juhid jagunevad: Suursaadikud ja nuntsiused
a diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni, Eesti on osapooleks alates 1991. aastast. Diplomaatilise esinduse töötajad jagunevad: 22 1. Esinduse juht – isik, kellele lähetajariik on teinud ülesandeks tegutseda lähetaja nimel 2. Esinduse personal – diplomaadid ning haldus- ja abitöötajad 3. Diplomaatiline personal – omavad diplomaatilist au- või teenistusastet: suursaadikud, saadikud, nõunikud, atašeed 4. Esinduse haldustöötajad – haldus-tehniline teenistus (viisaametnikud, sekretärid) 5. Abitöötajad – teenindajad (autojuhid, koristajad, aednikud) 6. Koduteenijad – esinduse töötaja koduses teenistuses olevad isikud, kes ei ole lähetajariigi töötajad Diplomaat on riigiametnik, kes on volitatud esindama päritoluriiki, reeglina lähetajariigi kodanik. Esinduse juhid jagunevad:
Edendada sõbralikke suhteid lr-i ja akr-i vahel ja arendada maj-, kult-, teadusuhteid. Diplom esindusi liigitatakse alalisteks esindusteks ja suursaatkondadeks. Esinduste töötajad: Diplom staatusega töötajad on: esinduse juht (diplomaat, kellele lr on teinud ül-ks tegutseda lähetaja nimel ja kes juhib esindust); muu diplom personal (esinduse liikmed, kes omavad diplom au- ja teenistusastet, nt suursaadikud). Diplom staatuseta: esinduse haldustöötajad (nt sekretärid, viisaametnikud); abitöötajad (teenindavad, nt autojuhid, koristajad); koduteenijad (esinduse töötaja koduses teenistuses). Diplomaat on riigiametnik, kes on volitatud esindama päritoluriiki teise riigi või org juures. Esinduse juhid jagunevad: suursaadikus ja nuntsiused (volit riigipeade juurde); saadikud, ministrid ja internuntsiused; asjurid (volit välisministeeriumi juurde)
välisministeeriumi juurde. Diplomaatilise esinduse töötajad jagunevad diplomaatilise staatusega töötajateks ja diplomaatilise staatuseta töötajateks. Diplomaatilise staatusega töötajad on: a) esinduse juht diplomaat, kellele lähetajariik on teinud ülesandeks tegutseda lähetaja nimel ning kes juhib esindust, b) muu diplomaatiline personal esinduse liikmed, kes omavad diplomaatilist au- või teenistusastet ning kes on volitatud esindama lähetajariiki välissuhtlemises. Diplomaatilise staatuseta töötajad on a) esinduse haldustöötajad esinduse töötajad, kes on tööle võetud esinduse haldustehnilisse teenistusse, nt sekretärid; b) abitöötajad esindust teenindavad töötajad, nt autojuhid; c) koduteenijad esinduse töötaja koduses teenistuses olevad isikud. Agrement. Diplomaatilise esinduse juhi ametisse nimetamiseks on vajalik vastuvõtjariigi eelnev nõusolek ehk agrement
pealegi ebausaldusväärne, värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel. Välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega. Nende väljaõppeks loodi navigatsiooni- ja suurtükiväekoole. 1722. aastal seati Venemaal sisse teenistusastmete (rangide) tabel (T ), mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku positsiooni ühiskonnas. Kogu teenistushierarhia jagati 14 astmeks. Peeter I ajal loeti kõiki teenistusastet omavaid isikuid aadlikeks ja ainult neid. Sõjaväe sõdurkoosseis nagu ka riigiasutuste alamametnikud seisid väljaspool rangide tabeli astmestikku. Sätestatud teenistushierarhia suurendas märkimisväärselt Vene ühiskonna sotsiaalset mobiilsust ning laiendas aadliseisust. Sõdurite ja ohvitseride kõrval vajas Venemaa sõjas ka paremat relvastust, mis nõudis metalli tootmise olulist suurendamist. Välismaiste meistrite abiga võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud.