*ühiskond peab olema stabiilne *pere ja kirik hoolitseb abivajajate eest 12. Erinevused konservatiivse ja liberaalse ideoloogia vahel *K- tähtis on kollektiiv. L- tähtsad on indiviidid *K- usk on tähtis. L- usk ei ole tähtis *K- põhiväärtus traditsioonid, rahvuslus. L- põhiväärtus vabadus *K- toetatakse rahvusliku kapitali. L- kõigile võrdsed võimalused 13. Iseloomusta konservatiivset, liberaalset ja sotsiaaldemokraatlikku heaolumudelit. *Konservatiivne- palka makstakse peamiselt teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi. Heaolu eest vastutavad tööandja, töövõtja ja pere. Tunnusjooneks sotsiaalpartnerluse tugevus. *Liberaalne- toetusi makstakse ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise. Põhiväärtusteks inimeste vabadus, võrdõiguslikkus ning minimaalriik. Võimalus saada haridust ja arstiabi määrab inimese rahakoti paksus. *Sotsiaaldemokraatlik- toetusi makstakse kõigile, heaolu eest vastutab riik. Solidaarsus-
) · Eesmärgid, seosed: Eesti kultuuri elujõulises Ühiskonna sidusus Ökoloogiline tasakaalustatus Heaolu kasv 2.7 Peamised heaolureziimid: BAASIDEOLOO SOTS.DEMOKRA KONSERVATISM LIBERALISM GIA ATIA Sots.hüvitiste Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele jagamise printsiip teeninutele. Keskne heaolu eest Riik Tööandja ja võtja, Igaüks ise vastutaja pere. Näidisriigid Rootsi,Taani, Soome Saksa, Prantsusmaa USA; Suurbritannia Bürokraatia- ametnike võim, rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus Diktaktuur- õigusvastane valitsemisvorm Keskklass- kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed,
· Liberaalne maksab toetusi ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise, heaolu kesksed põhimõtted: iga laps saab lastetoetust, ükskõik milline on pere sissetulek, iga pensioniikka jõudnud omab õigust rahvapensionile, isegi siis, kui ta pole oma elu jooksul palgatööl käinud. · Konservatiivne - maksab toestusi peamiselt palka teeninutele arvestades palga suurust ja staazi, heaolu eest vastutab tööandja või töövõtja, pere, heaolu poliitika kesksed põhimõtted: töötavajad inimsed peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. 14)Milline heaolu mudel on Eestis Sotsiaaldemokraatlik. Kõik kodanikud saavad sotsiaalhüviseid, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest.
teadusuuringute tulemusi, palju ülikoole ja haritlaste kõrge osakaal. sotsioloogia- teadus, mis uurib ühiskonna ja selle allsüsteemide toimimist ning inimeste ühiskondliku käitumise seaduspärasusi. heaoluriik- riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamiss, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja toetuset abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. = ülekandeühiskond mudelid: · konservatiivne- sotsiaalhüvitist jagatakse peamiselt palka teeninutele, ning selle suurus sõltub palga suurusest ja staazist, heaolu eest on vastutavad tööandja ja töövõtja ning perekond. (nt. Saksamaa ja Prantsusmaa) · sotsiaaldemokraatlik- sotsiaalhüvitised on mõledud kõigile, heolu eest on vastutav riik (nt. Rootsi, Taani, Soome) · liberaalne- sotsiaalhüvitisi pakutakse ainult vaestele, heaolu eest vastutab igaüks ise (nt. Suurbritannia ja USA) sotsiaalsfäär
Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. HEAOLURIIK riik, mis sekkub turumajanduse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule BAASIDEOLOOGIA SOTSIAALDEM. KONSERVATISM LIBERALISM SOTSIAALHÜVISTE Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele JAGAMISE PRINTSIIP teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi KESKNE HEAOLU Riik Tööandja ja töövõtja, pere Igaüks ise EEST VASTUTAJA NÄIDISRIIK Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, Prantsusmaa USA, Suurbritannia DEMOKRAATIA TUNNUSED: Kõrgeima võimu kandja on rahvas. Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel = esindusdemokraatia
Kõigil on õigus taotleda abirahasid. Uusvasakpoolsus heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks, nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Riik peab looma töökohti, tegema kättesaadavaks hariduse, kontrollima palgapoliitikat. Töö leidmine on ka riigi mure. Baasideoloogia SOTSIAALDEMOKRA KONSERVATISM LIBERALISM ATIA Sots. hüve Kõigile Palka teeninutele, Ainult vaestele jagamise printsiip arvestades palga suurust, staazi Heaolu eest Riik Tööandja, töövõtja, pere Igaüks ise vastutaja Näidisriigid Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, Pr. maa USA, UK EESTI ERAKONNAD REFORMIERAKOND Reformierakond - parem Eesti kõigile!
majandusse ja tulude jaotamisse. Heaolu riik pakub teenuseid , millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid). Pehmendab turu konkurentsi ning inimese elukaarest tulenevaid riske. Heaolu riigi 2 tunnust: 1)Ressurside lekandmine hest hiskonnavaldkonnast teise. 2)Pool avalikest kuludest lheb sotsiaalsfri vajadusteks. Liberaalne Konservatiivne Sotsiaaldemokraatlik Sotsiaalsete hvede jagamine ainult vaestele peamiselt palka teeninutele kigile Kes vastutab heaolu eest igaks ise tandja ja tvtja, pere riik Nide (riik) USA, UK Saksamaa, Prantsusmaa Rootsi, Taani, Soome ##VALITSEMISKORRALDUS## Vim jagunes kolmeks: 1. Kohtuvim 2. Seadusandlik vim 3. Tidesaatev vim Valitsemiskorraldus jaguneb parlamentaarseks, presidentaalseks ja poolpresidentaalseks valitsemis korralduseks. Parlamentaarne valitsemikorraldus - parlament vtab vastu seadusi, teiseks
Jätkusuutlikus-arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Tabel õp. lk. 54. Peamised heaolureziimid Ideoloogia Sotsiaaldemokraatia Konservatism Liberalism Sotsiaalhüviste Kõigile Peamiselt palka Ainult vaestele jagamise printsiip teeninutele, arvestades palga suurust ja staazi Keskne heaolu eest Riik Tööandja ja töövõtja, Igaüks ise vastutaja pere näidisriigid Rootsi, Taani, Soome Saksamaa, USA, Suurbritannia Prantsusmaa Õp.lk. 55 tabel. Sotsiaalse tõrjutuse põhjused:
3.2 Heaolu mudelid(LK 54) Heaoluriiki ehitatakse üles vastavalt nendele pühimõtetele, mis iseloomustavad võimul olevat valitsust ja tema poliitikat. Klassikalised poliitilised ideoloogiad on(suhtuvad heaolu ehitamisse erinevalt, erinevus ilmneb riigi ja üksikindiviidi määratlemisel): 1. Sotsiaaldemokraatia - Sotsiaalhüvitised kõigile. Vastutab riik.(Rootsi, Taani, Soome). 2. Konservatism - Sotsiaalhüvitised palka teeninutele, lähtudes suurusest. Vastutab tööandja ja tõõtaja, pere.(Saksamaa, Prantsusmaa). 3. Liberalism - Sotsiaalhüvitised vaestele. Vastutab igaüks ise.(USA, Suurbritannia). Liik - Inimene - Riik SD - Kodanikuõigus saada toetusi - Kogub makse(rikastelt rohkem) ja jagab inimestele. Tasuta teenuste suur osakaal. K - Tööpanuse suurusest - Järelvale sotsiaalkindlustuskeemide haldamise üle. L - Maksud minimaalsed, saavad vähe toetusi - Riik on oma ülesanded laiali jaganud. Toetab
Ebaedukad sõjad kiskusid alla regendi maine; Kuninga tähtsus kasvas. 1672 sai kuningas valitsemisealiseks; Karl XI ajal: Loobuti senisest sõjakas välispoliitikast; Parandati suhteid Taaniga; Pöörati rohkem tähelepanu majanduspoliitikale; Kuningas hakkas harrastama absolutistlikku valitsemisviisi; Karl IX hüüdnimi oli hallmantel; Reduktsioon 80% aadlikele antud maadest riigistati; Sõjaväes teeninutele tehti soodustus; Riigi tulude kasvades rajati Karlskrona mereväebaas; 1697 Karl XI suri. Uueks kuningaks sai Karl XII; Karl XII ( 1697 1719 ) Lühikesed juuksed/uus välimus kuningate välimuses; Põhjasõda 17001721 Venemaa; Poola; Saksimaa; Taani; VS. Rootsi; 1700 Narva lahing, mis oli tema esimene võidu lahing; 1709 Poltaava lahing Rootsi kaotus; Rootsi lüüasaamine;
annaabi.ee 
