.........11 5.2.4 Tehnoloogia (masinad, seadmed, hoone).............................................................11 5.2.5 Toote kvaliteet .....................................................................................................11 5.2.6 Tarbija nõudlus ja tema ootuste rahuldamine (võrdlev analüüs)......................... 12 5.2.7 Personalile esitatavad nõuded, väljaõpe...............................................................12 5.2.8 Teenindusmahu ja kvaliteedi suurendamise võimalused..................................... 12 5.2.9 Uudistoodangu juurutamise võimalused.............................................................. 12 5.2.10 Laiendamiseks vajaminevad investeeringud......................................................12 5.2.11 Kriitilised faktorid, mis võivad mõjutada tootmisprotsessi............................... 13 6. TEENUS ..........................................................................
kohta sõidavad. Edaspidi nimetatakse esimese tüübi hulka kuulujaid sõitjateks ja teise tüübi esindajaid autojuhtideks. Autojuhtide jaoks ei ole projektis osalemine raha teenimise võimalus omaette, kuid kerge vaevaga on võimalik vähendada auto omamisega seonduvaid kulusid. Osaühing alustab reaalselt tegevust augusti alguses. Vaadeldaval ajavahemikul jaguneb tegevus kolme etappi, mis erinevad teineteisest teenindusmahu ulatuselt. Augustist kuni detsembrini 2003 teenindab ettevõte ligikaudu ühte kolmandikku potentsiaalsest klientuurist. Teisel perioodil, mis kestab jaanuarist juunini 2004, on see näitaja umbes 60%. Täisvõimsuse äriplaanis vaadeldaval ajavahemikul kuni aastani 2005 saavutab ettevõte juulis 2004. Nimetatud perioodi jooksul on plaanis koguda piisavalt kapitali, et hiljem muuta tegevust oluliselt kvaliteetsemaks ning kasutatavaks rohkematele turusegmentidele. Kavas on rajada
valmistamiseks läinud kuludele lisatakse juurdehindlus kasumi teenimiseks. Kulupõhine hind on toote või teenuse valmistamis kulu, millele lisandub juurdehindlus kasumi näol. Kuigi tundub, et see on lihtsalt rakendatav ja kasutatav, ei ole ainult kuludele põhinev hinnakujundus kindlasti kõige parem viis. Probleemiks võib kujuneda kulude arvestus igal ettevõttel on nii püsikulud kui ka muutuvkulud. Tootmis- või teenindusmahu suurenedes jäävad tavaliselt püsikulud samaks, muutuvkulud aga suurenevad. Kuid vahel võib ka olla vastupidi püsikulud on suuremad kui muutuvkulud. Siit tekivadki probleemid, kus ettevõtte juhid ei oska alati ette arvestada, kuidas muutuvad nende kulud. Sageli hinnatakse tootmise või teenindusprotsessi alguses kulud madalamaks kui nad tegelikult on. Viga tekib sellest, et kulusid saab õigesti hinnata põhiliselt tagantjärele vaadates ettevõtte eelnevate perioodide
nii iseteenindus kui ka täielik sõltuvus teenuse pakkujast. Mitmetes teenindusettevõtetes on alampalga tõus kiirendanud teenindajate asendamist kliendipoolse tööga – enamus protsessi osi, mida ei pea ilmtingimata tegema teenindaja on suunatud klientidele. Selle tulemusena on kliendist saanud kaastööline, kes saab oma töö eest tasu teenuste madalamate hindade näol. Täiendavalt saab veel ka rääkida teenindusmahu suurenemisest, mis on saavutatud kliendi poolsele osalusele. - Kliendikontakti meetod. Kliendikontakti meetodi eesmärgiks on saavutada koos kliendi osalusega teenuse pakkumise efektiivsus. Teenuse kättetoimetamissüsteemi saab liigitada suure ja väikese kliendikontaktiga operatsioonideks. Väikese kliendikontaktiga operatsioonid on automatiseeritud, 10
Streigid on keelatud valitsusasutustes ja muudes riigiorganites, kaitseväes, kaitseorganisatsioonides, kohtutes ja tuletõrje ning päästeteenistuses. Nendes asutustes lahendatakse töötülid riikliku lepitaja vahendusel või kohtus, streiki aga kasutada ei tohi. Erinõuded on ka organisatsioonidele, mis tegelevad elanike ja majanduse esmavajaduste rahuldamisega (Ndx. tervishoiuasutused). Nendes asutustes tagab streigi või töösulu kuulutanud organ hädavajaliku tootmis- või teenindusmahu, mis määratakse kindlaks poolte omavahelise kokkuleppega. Kui kokkuleppeni ei jõuta, lahendatakse töötüli lahendamise protseduuri järgi. Lepitaja otsus on lõplik. Lepitaja on riiklik institutsioon. Riiklik lepitaja nimetatakse ametisse vabariigi valitsuse poolt Sotsiaalministeeriumi, tööandjate liitude ja töötajate liitude ühise kokkuleppe alusel. Riiklik lepitaja määrab töötüli
annaabi.ee 
