· Paindlikkus 7. Nimetage millised on nn. teised tegurid lao asukoha valikul lisaks ärimajanduslikele teguritele? · Tööturg (palga struktuur, töökohtade nõudluse ja pakkumised muutused, oskustööliste, spetsialistide, juhtide jt olemasolu tööturul, tööturu püsivus) · Kinnisvaraturg · Maksud · Finantseerimisvõimalused · Sotsiaalrajatiste olemasolu (kultuuri-, spordi-, haridusasutused, medasutused, teenindusfirmad, jaemüüjad, ühistransport jne) · Firma varustamis- ja müügivõimalused · Vahemaad, transpordikulud, konkurents · Ehitusmaa (suurus ja kuju, looduslikud iseloomustajad, olemasolevad ehitised ja rajatised) · Keskkond · Tule- ja evakuatsiooniplaanid jms 8.Milline on varude hooajaline aspekt, tooge näide? · Hooaeg mingi kindel ajaperiood · Hooajaline tarbimine näiteks:
Tehnoloogia areng on kiire ja võimaldab ettevõttesiseselt muuta asjaajamised kergemaks, mistõttu jääb teenindajatel aega rohkem tegeleda klientidega ja nende soovidega. Tänu tehnoloogia arengule on võimalik ka globaliseerumine, mis tähendab, et erinevaid teenuseid ja kaupu on võimalik üle tuua ka teistest riikidest. See suurendab kindlasti teenindusvaldkonna võimsust ja ka kliendid on suurema valiku üle õnnelikud. Eesti teenindusfirmad on tootnud mitmeid innovatiivseid lahendusi internetipanganduse, tarkvara uuendamise ja ka mobiilkommunikatsiooni valdkonnas. (The Link between... 2011) Kõik see tähendab, et info liikumine toimub kiirelt ja lihtsalt, mis omakorda tähendab seda, et ettevõtjad saavad turule tuua uusi kaupu ja teenuseid, et klientide huvi üleval hoida. Samuti internetipanganduse areng on tarbijate elud teinud lihtsamaks, sest mitmed vajalikud tehingud saab ära teha kodust lahkumata
väärtuslikku, mida peaks kindlasti hoidma. Postmodernset ühiskonda, mis kujunes 20. sajandi viimasel veerandil, nimetatakse ka disorganiseerunud kapitalismiks. See tähendab majanduse ja valitsemise detsentraliseerimist, võimu hajumist, suhete ja kihistuse muutumist ebapüsivaks ning kiiresti liikuvaks. Majanduses ilmusid väga erineva suurusega ja tegevusprofiiliga ettevõtted, traditsiooniliste ketrusvabrikute kõrvale tulid teenindusfirmad, virtuaalsed bürood ja investeerimisfirmad, mis 22 Tänapäeva maailm müüsid ainult ideid, mitte käegakatsutavat kaupa. Inimesed muutusidkindla sotsiaalse klassi esindajatest individuaalse maitsega tarbijateks. Tohutu tarbimisvalik muudabomakorda kultuuri katkendlikuks ja kultuuritarbimise ebajärjekindlaks. Üks ja sama inimene vaatab vesterne, kuulab reggae’d, sööb lõunaks hamburgerit ja õhtuks pilaffi, kannab päeval
2. Tööstuskaupade tootjad kasutavad vähem turundusuuringuid kui eelmine grupp, sest neil on vähem tooteid ja tarbijaid. Lühemate müügikanalite tõttu on nende kontakt tarbijatega tihedam. Turunudusuuingud seisnevad pigem turumahtude määramises territooriumite , toodete ja tarbijate lõikes. 3. Vahendajad. Kasutavad turundusuuringuid veel vähem sest on tarbijale veel lähemal. 4. Teenindusfirmad (pangad , kindlustusfirmad) 5. Meediafirmad TV, raadio-ajalehed. Eriti on turundusuuringute kasutamine suurenenud reklaamiagentuuride töös – reklaam on seda tõhusam, mida täpsemalt on ta sihtgrupile fokuseeritud 6. Mittetulunduslikud kasutajad (valitsusasutused, haridussüsteem jt.) Kõik valitsusasutused ja võimuorganid koguvad andmeid, et teha põhjendatud otsuseid. 2.4 Turundusuuringu protsessi põhietapid
Külastajad konfiguratsioon Tõrkumine Järjekorra reeglid Ära minek Teenindus- protsess Joonis 3. Järjekorrasüsteemi skeem. (Fitzsimmons, 1998, lk 329) Teenindusfirmad saavad kliente külastajate hulgast. Nende saabumise kiirus sõltub saabumisprotsessist, mille puhul on oluline, et mõistetakse täielikult teenuse nõudluse ajalist ja ruumilist jaotust. Kui teenindajad pole hõivatud, asuvad nad otsekohe klienti teenindama, vastasel korral asub klient järjekorda. Selles etapis võivad kliendid tõrkuda, kui nad näevad pikka või aeglaselt edenevat järjekorda ning otsida teenust mujalt.
annaabi.ee 
