tegelemise õiguse üle. Konkurentsi ette seatud gildid astusid tihti begiinide majandusliku tegevuse vastu välja. Begiinid ohustasid kiriku ja äri sakramentaal-hierarhilisi organisatsioone, sest nad elasid vaesuses, teenisid ühiskonda, jagasid leiba kõigile ja olid omavalitsuslikud. Kirik jagas vaesteleja haigetele abi üsnagi kitsilt, näiteks suhtus paavst Johannes XXII eelarvamusega hingelisse frantsiskaanlusse tõelisse vaesusse, jagamisse ja teenimisse. Gildid olid huvitatud ärilisest võidust ja ei kannatanud seda, et naised lõid hinnad alla ega tahtnud kaubitsemisega teenida rohkem kui oli tarvis tagasihoidlikuks toimetulekuks ja väikeseks varaks, millega sai aidata vaeseid ja haigeid. Kirik hakkas begiinidele survet avaldama, et sundida neid liituma kloostritega ja saada nad nõnda kiriku valve alla. Gildid palusid riiki, et see koostaks begiinide-vastaseid seadusi. Dokumendid räägivad, et
intellektuaalsete varade tähtsust ettevõtte kasumlikkusele. Majanduslik kasv ning konkurentsieelis olid pigem sõltuvad ideedest ning teadmistest kui toorainest ja musklitest. Tehnoloogia kiire areng ühendas aja ja koha ning innovatsiooni ja aju-jõu roll rikkuse akumulatsioonis suurenes. (Ibid.) Aastaks 1994 oli üle maailma umbes tosin ettevõtet, kes aktiivselt kaasasid intellektuaalset kapitali kasumi teenimisse. Kuna selline meetod leidis aina enam kajastamisest otsustati korraldada konverents, kus osalesid nende ettevõtete esindajad, kes lähtusid töömeetodites immateriaalsetest varadest. Miitingu eesmärk oli laiemalt aru saada intellektuaalse kapitali tõhususest ja olulisusest ärijuhtimisele. Järeldus, et väärtused, mis ettevõtte oma intellektuaalsest kapitalist saab, tulenevad hästi planeeritud, põhjendatud ning teostatud juhtimisinitsiatiividest. (Harrison, Sullivan 2000) 20
raha toimetada see oli aga võimalik ainult pankade vahendusel. 15. saj lõpul liikus majanduskeskus Itaaliast Lõuna-Saksamaale, kus selle võttis suuresti üles Fuggerite suguvõsa, kellest said kõige rikkamad inimesed maailmas. "Fugger", vahel ka kirjapildina "fucker" muutus lõunasaksa kaupmeeste üldnimetuseks. Enamus laenusid anti ühelt inimeselt teisele ja need olid lühiajalised. Kirik suhtus protsendiga laenamisse aja pealt teenimisse selgelt negatiivselt. Aeg on miski püha, mille pealt raha teenimine on patt. Ka puhastustule idee on tekkinud tänu majanduslikele faktoritele. Liigkasuvõtmise ja pettusega tegeleja taevasse ei saa, aga see ei tähenda kohe igavesi põrgupiinu. Itaalias suhtusi sellesse keeldu leebemalt. Paljudes keeltes tähendab "lombard" Lombardia järgi pandimaja. Kristlikud keelud ei puudutanud otse loomulikult ka juute. Laenu anti reeglina kinnisvarapandi alusel, mis
-19. sajandi Vene impeeriumi erinevates struktuurides oli märkimisväärne. Esimesed baltisakslased astusid Vene riigi teenistusse juba 16. sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kuigi baltisakslaste suhtumine uude võimu oli pigem äraootav. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Kuna Peeter I oli väga huvitatud Eesti- ja Liivimaa rahumeelsest impeeriumi koosseisu integreerimisest ning baltisakslaste impeeriumi teenimisse kaasamisest (nii sõjavägi kui diplomaatiline teenistus), siis säilisid 1710. aasta kapitulatsioonidega Eesti- ja Liivimaa aadlikele kõik senised privileegid. Baltisakslaste silmapaistav positsiooni Vene ohvitserkonnas püsis kuni impeerium lõpuni. Vene-Prantsuse sõja ajal oli baltisakslaste silmapaistavaimaks esindajaks soti juurtega kindral Barclay de Tolly (oli vahetult enne sõda sõjaminister; teda mittesallinud venelastest kindralkond lõi temast kuvandi, kui
ülesannete lahendamisele suunatud töökeskkonna ja see toimub pärast seda, kui seadusandja on normiteksti andmisega oma töö lõpetanud. Keele ja õiguse vahekordi puudutavad probleemid ei ole lahendatavad ainuüksi keeleteadlaste või juristide eraldi jõupingutustega. Hädavajalik on konstruktiivne koostöö. Nii ei tohikski õigust keelest kõrgemale asetada ning näha keeles pelgalt õigusvankrit liikuma panevat vahendit. Õigus ise peab olema rakendatud keele teenimisse – eelkõige keele säilimise ja säilitamise eesmärgil loodud seaduste näol. Allikas: R. Naritsa Õigusteaduse metodoloogia õpik lk-d 84-88): Õigusele vastava otsustuse tegemine on Kontinentaal- Euroopa õiguskultuuris otseses seoses õigustloovate aktide tekstidega. Õigustloova akti tekst on normatiivne alus õigusele vastava lahenduse leidmisel. Normatiivne alus jõuab juristi ette mitte “valmis kujul”, vaid tekstina,
annaabi.ee 
