olla hukatuslikud tagajärjed. · ,, ... heida endalt öine värv "- Hamlet oli ainuke, kes kandis leina märgiks musta. · ,,... sa märgid narriks mind "- sa häbistad mind, kinkides väljaspool abielu sündinud lapselapse. · ,,Nad vannuvad kolmandat korda" Tolle aja demonoloogid soovitasid vaimude manamisel kolmekordset vannet, sest vähemast ei pidanud piisama. · ,,... sest ausalt öeldes on mul hirmus jõle kaaskond" Jõleda kaaskonna all on mõeldud teenijaskonda. 2) Lugu algab sellest, kuidas lossi valvurid kohtavad kuninga vaimu. Nad räägivad sellest Hamleti sõbrale Horatiole. Horatio teatab sellest, aga omakorda Hamletile. Lõpuks kohtub ka Hamlet oma isa vaimuga. Isa vaim räägib talle, et ta ei surnudki mitte ussihammustusse, nagu algul arvati, vaid ta sai mürgitatud oma enda venna Claudiuse poolt. Claudius tappis kuninga (oma venna), kuna tahtis ise Taanimaad valitseda. Hamlet otsustab sellest vaikida ja ise kätte maksta.
Andrese ja Pearu koostöö ei õnnestunud, sest nad mõlemad olid nii kangekaelsed isiksused, salavimm oli nende vahel ka veel seepärast, et 1) Pearu armastas Krõõta ja 2) Andres oli Pearu peale kade, kuna tal sündisid ainult pojad. Pearu tahtis, et Vargamäel poleks ühtki püsivat peremeest. Kassiaru Jaska ja Hundipalu Tiit ei saanud samuti omavahel läbi, kuna nad väärtustasid täiesti erinevaid asju. Tiit oli intelligent ja Jaska materialist. Pearu suhtus oma teenijaskonda üleolevalt, samas kui Andres kohtas neid enam-vähem võrdselt ja vahel tegi neist isegi rohkem tööd. Pearu teenijaskond suhtus Pearusse halbasti ning Andrese teenijaskond temasse jällegi aupaklikult. Saunatädi ei sallinud Mari, kuna ta ei tahtnud, et Marist perenaine saaks. Lambasihver suhtus Marisse normaalselt, kuid sisimas pidas end temast veidike paremaks. Haridusse suhtusid peremehed jällegi erinevalt. Eriti väärtustas seda Hundipalu Tiit, Andres oli
ennast mõisatel ära ! 2. Kriisinähud mõisamajanduses: 18.-19. sajandi vahetusel hakkasid ilmnema esimesed mõisamajanduse kriisinähud: - algas teraviljahindade langus, kuna maailmaturule hakkas tekkima uusi suurtootjaid. - mõisnike kulutused suurenesid. Soovides jäljendada Euroopa elustandardeid rajati alates 18.sajandi lõpust uusi uhkeid ja suurejoonelisi mõisakomplekse, peeti ametis ohtralt teenijaskonda ja koolitati oma poegi Euroopa ülikoolides ning seeläbi kasvasid võlad. - kulude suurenemist üritasid mõisnikud katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga. - suurem surve talupoegadele tõi enesega kaasa talurahvarahutuste sagenemise (N: 1784 pearaharahutused paljudes mõisates; uue riikliku pearahamaksu kehtestamisega arvasid talupojad, et
ennast mõisatel ära ! 2. Kriisinähud mõisamajanduses: 18.-19. sajandi vahetusel hakkasid ilmnema esimesed mõisamajanduse kriisinähud: - algas teraviljahindade langus, kuna maailmaturule hakkas tekkima uusi suurtootjaid. - mõisnike kulutused suurenesid. Soovides jäljendada Euroopa elustandardeid rajati alates 18.sajandi lõpust uusi uhkeid ja suurejoonelisi mõisakomplekse, peeti ametis ohtralt teenijaskonda ja koolitati oma poegi Euroopa ülikoolides ning seeläbi kasvasid võlad. - kulude suurenemist üritasid mõisnikud katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga. - suurem surve talupoegadele tõi enesega kaasa talurahvarahutuste sagenemise (N: 1784 pearaharahutused paljudes mõisates; uue riikliku pearahamaksu kehtestamisega arvasid talupojad, et
aastal ta suri. Lesele andis kohus elamiseks Vaidava mõisa ning perekonna eestkostjaks määrati Otto Friedrich von Vietinghoffi. Patkuli emale ei meeldinud kumbki neist otsustest. Vietinghoffiga käis lausa avalik sõda, peamiselt põllumaatükkide pärast. Tartu ringkonnakohtu materjalides on kirjas, mis hulle tempe veel Patkuli ema tegi. Ühel õhtul ratsutas ta neilja tugeva teenri saatel pastoraati ja nüpeldas mõõga ning kantsikuga peremeest ja tema teenijaskonda, kuna pastor oli naist oma jutluses noominud. Patkuli ema oli väga metsik, Johann Reinhold ja Karl Friedrich pärisid selle täielikult, ja kodus oli kuulda ema sõimu ja vandumist. Poisid said sellest kõigest hoolimata väga hea hariduse. Poisid õppisid koduõpetaja käe all teoloogiat, kõnekunsti, saksa, ladina, rootsi ja prantsuse keelt, samuti ajalugu, geograafiat, loogikat, matemaatikat ja eetika aluseid. Kui Patkul oli leeris ära
ootasid. Kuid d'Artagnan ei selgitanud lähemalt, miks ta neid tülitas, ja ütles ainult, et on ise asja korda ajanud, milleks ta hetke jooksul arvas vajavat nende kaasabi. Ent nüüd, kus jutuhoog on meid köitnud, laskem meie kolmel sõbral koju minna ja jälgigem Buckinghami hertsogit ja tema teejuhti Louvre'i keerdkäikudes. XII BUCKINGHAMI HERTSOG GEORGES VILLIERS. Proua Bonacieux ja Buckinghami hertsog pääsesid raskusteta Louvre'isse. Proua Bonacieux oli seal tuntud kui kuninganna teenijaskonda kuuluv isik, hertsog aga kandis musketäride vormi, kes, nagu öeldud, olid sel õhtul valvekorras. Pealegi oli Germain kuningannale ustav ja võimaliku sekelduse korral oleks süüdistatud ainult proua Bonacieux'd, et ta oma armastatu Louvre'isse kaasa oli toonud -- ja ei midagi enamat. Proua Bonacieux võtaks kuriteo enda pea'e: tõsi küll, see hävitaks ta reputatsiooni, kuid mis tähtsust on siin maailmas väikese kaup-mehenaise reputatsioonil?
annaabi.ee 
