aastatel (Perens 1998). Teenindusmajandus on kasvamas kõikjal, mitte ainult lääneriikides. Sellise muutuse põhjuseid on olnud mitmeid, näiteks inimeste sissetulekute tõus, naiste hõivemäära suurenemine, demograafilised muutused ja linnastumine. Samal ajal on täheldatud, et suhteliselt samal arengutasemel olevate riikide teenindussektori osakaal võib olla küllaltki erinev. Selle üheks põhjuseks on peetud erinevat institutsionaalset raamistikku ning tööjõu oskuste mittevastavust teenidussektoris vajaminevatele. (D’Agostino, Serafini, 4 Ward-Warmedinger) Teenused on nüüdseks juhtiv jõud kogu majanduses ja seetõttu tuleb nende arendamisele pöörata suurt tähelepanu. 1.1 Teenindussektor Eestis Eesti sisemajanduse kogutoodangus suurenes teenindussektori osatähtsus oluliselt Eesti taasiseseisvumise esimestel kümnenditel (1990–2000). Statistikaameti andmetel oli teenindussektor 2013
korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandil teadmusühiskond, teadmispõhine ühiskond kõrgeltarenenud ühiskonnatüüp, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös
polüarhia kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel populism erakonna tegutsemisstiil: rahva poolehoiu püüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiaga postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond nüüdisühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur postmodernism nüüdisfilosoofia vool, mille kohaselt iseloomustab tänapäeva inimühiskonda väärtuste suhtelisus ja kultuuriline pessimism postmodernne ühiskond kõrgeltarenenud nüüdisühiskond, mida iseloomustab klassistruktuuri tähtsuse kahanemine ja ühiskonna individualiseerumine, paindlike, kiiresti muutuvate ja suhteliste väärtuste ning suhete domineerimine; postmodernset ühiskonda on nimetatud ka disorganiseerunud
USA linnarahvastiku osakaal on suur, ulatudes 82 protsendini. USA-s on linnarahvastiku suurenemine suhteliselt madal, viimaste aastate jooksul ~1,5% aasta kohta. Suurimad linnad on New York (8 175 133 inimest), Los Angeles (3 792 621) ja Chicago (2 695 598). Nevadas asub maailma suurim hasartmängu- ja meelelahutuskompleks Las Vegas. New Yorki peetakse üheks tähtsamaks maailma moepealinnaks. USA töötavast rahvastikust on hõivatud esmasektoris 0,7%; tööstussektoris 20,3% ja teenidussektoris 79%. Töötuse määr on 9,7% (andmed aastast 2009). Riigi tööjõu jaotus vastab "arenenud riigi standarditele". Tööpuudus on siiski üsna kõrge ja kasvanud, aastal 2008 oli see 9,3%. USA rahvastikupoliitika on omane liberaalsele mudelile, toetatakse kõiki samal määral. AIDSi on nakatunud ~1,2 miljonit inimest, mis enam kui 300 miljonilist rahvastikku arvestades ei ole väga kõrge näitaja. Rahvaarv muutub peamiselt tänu kõrgele iibele ja sisserändele.
tänapäeval kiiresti leida parimaid kapitali investeerimise võimalusi. Töökohti luuakse seetõttu eelkõige maades, kus on soodne investeerimiskliima, head kommunikatsioonid, odav energia ning kohusetundlikud oskustöölised. Infoük inimesed on märksa liikuvamad, nende tegevus ületab üha sagedamini riikide piire ja nad kasutavad infot kogu maailmas toimuva kohta. Infoük riikides töötab üle 2/3 inimestest teenidussektoris, millest omakorda poole hõlmab infosektor. Infosektoris ei ole inimese töö sageli seotud kindla tööandjaga: väga paljud töökohad moodustatakse üksikprojektide tegemiseks, mis annab nii tööde kiirusele kui ka inimeste liikumisele suure paindlikkuse. Loov- ja teadustöötajatele annab uus tehnoloogia võimaluse töötada kodus, olla arvuti ja telefonikaabli abil ühendatud infovõrku ning teha kaugtööd. ÜHISKONNA VALITSEMINE Rahva osalemine valitsemises
annaabi.ee 
