iseloomustama, mitte neid asendama. Näide sellisest veast: mitu korda esinenud arutlusskeem a la – kui naine ei soovi last, tema eest hoolitseda, siis saab lapse elu olema halb ja raske, järelikult on abort parem. Kui see näide viia printsiibiks: ilma vanemliku hoolitsuseta elu ei vääri alustamist, siis ei pruugi see tunduda enam nii iseenesestmõistetav (kuigi kahtlemata on see printsiip väärt arutlemist). 2.3. Osav teemavahetus. See on poliitilise retoorika põhivõte - ei vastata küsimusele, vaid ajatakse oma joru. Paljud autorid ei esitanud meie näitejuhtumis väiteid abordi moraalsuse üle, vaid esitasid oma seisukoha ning vahetasid kohe teemat. Nt. 2.3.1. Mindi kohe erandite kallale. „Abort on üldiselt ebamoraalne, aga esineb ka erandeid.... tervis, vägistamine vms.“ Arutelu erandite üle võib olla relevantne, kuid põhitees
vigade? Struktuur: kontakti loomine, juhtimine, julgustamine/empaatia/rahustamine/kokkuvõtete tegemine jne, raskete küsimuste esitamise taktika tuleb läbi mõelda. Avatud ja suletud küsimuste kohane kasutamine. Info edastamine kliendile arusaadaval viisil. Lõpetamine kokkuvõttega mida tehti (klient teeb kokkuvõtte), tagasiside, mingisugune ettekujutus järgmisest kohtumisest. Sagedasemad vead intervjuu läbiviimisel: Järsk teemavahetus Pikad ja keerukad küsimused nt kaks küsimust ühes Küsimuste esitamine viisil, kus on juba vastus olemas Verbaalsete ja mitteverbaalsete avalduste ignoreerimine, kehakeele ja sõnade mitte kokkuviimine Üleolev suhtumine, mis võib esineda ka mitteverbaalselt (nt. kella vaatamine) Oluliste teemade ebapiisav käsitlemine Kliendi välimuse jälgimine (hoolitseb/ei hoolitse), rüht jne. Supervisioonil küsitakse esimese asjana kliendi välimust. Intervjuus peaks küsima:
Tagasilükkamine võib olla nii aktiivne („Ma ei taha sinuga rääkida!”) kui ka passiivne (nt autistlikel või ADHD - lastel) - Kommunikatsiooni aktsepteerimine minimaalsel tasemel (nt lühike vastus- võib viia hoopis intensiivse kommunikatsioonini) - Kommunikatsiooni diskvalifitseerimine – vastatakse viisil, mis jätab teise segadusse (nt endale vasturääkimine, teemavahetus, lause lõpetamata jätmine, stampide kasutamine) - Mingisuguse sümptomi kasutamine, et vältida suhtlemist – tihti kasutatakse läheduse-kauguse reguleerimiseks (nt väsimuse/peavalu väitmine vahekorra vältimiseks). Sümptom on selge komm nähtus, mis peab sellele, kellele näidatakse, andma kindla sõnumi suhtlemise kohta. 2. Igas kommunikatsiooniaktis võib eristada kahte tasandit: - Sisutasand – see, millest räägitakse
viisil) · Avatud ja suletud küsimuste kohandamine (millal küsimused nt millal juhtus. Tuleb luua nn ajatelg) · Lõpetamine (peaks olema seotud kokkuvõttega, Pärast igat kohtumist kokkuvõte. Millele sa kõige rohkem tähelepanu pöörasid? Lastele mis sulle kõige rohkem meelde jäi? · Tagasiside ettekujutus järgmisest kohtumisest. Emotsionaalne side (a la täna läks meil hästi jms) · Sagedased vead ootamatu teemavahetus (kui seda teeb klient, tuleb ta tagasi juhatada) Veel intervjuul: - Pikad ja keerukad küsimused ( pikk küsimus ei ole kohane ) - Küsimuse esitamine viisil, mille vastus on olemas (ega sa ei taha ju kommi?) - Verbaalsete ja mitte verbaalsete avalduste ignoreerimine. Ei vii kokku kehakelt ja sõnade keelt. (või ignoreerid ühte neist) - Üleolev suhtumine, mis võib väljenduda mitteverbaalselt. - Miimika, kehakeel
(vt joonis 6) Uurimuslike intervjuude tüüpe on arvukalt ja erinevad autorid on neid erinevalt nime- tanud. Struktureerituse taseme järgi on skaala ühes otsas struktureeritud intervjuu ja teises avatud intervjuu. Viimasel on palju erinevaid nimetusi, sisu poolest on see struk- tureerimata ja suunamata intervjuu. Kõigist intervjuu vormidest on just avatud intervjuu kõige lähemal harilikule vestlusele. Siin võib käsitleda mida tahes ning teemavahetus intervjuus leiab tavaliselt aset intervjueeritava initsiatiivil. Intervjuu olukorra ebamää- rasus nõuab intervjueerijalt märksa enam oskusi ja kogemusi kui muud intervjuutüübid. Intervjuu struktureeritakse intervjueerija poolt hiljem, transkribeeritud tekstist kokku- võtete tegemise käigus. (Hirsjärvi et al 2006: 4346) 36 Joonis 6. Empiiriliste uuringute meetodid ja vastajad
annaabi.ee 
