1) Kui on ette nähtud KEHS § 6 lg 1 2) Kui kaasneb tegevusega oluline keskkonnamõju. KKM tuleb võtta laiemalt: nii loodus- kui sotsiaalne keskkond, kultuuriline keskkond jne 3) Eeldus, et ei saa objektiivselt välistada mõju NATURA 2000 alale RK lahend 3-3-1-88-15 (tuulikute kaasus) NATURA2000 ala 2 kategooriat: 1) KKM strateegiline hindamine ja 2) KKM hindamine KSH planeerimismenetluses Kui on tegemist teemaplaneeringuga, siis ei ole KSH kohustuslik Det planeeringu puhul olukord keerulise, kaalumisruumi rohkem. Tuleb hinnata, kas tegevus, mida DP kavandatakse tekitab olulist KKM, kui tegemist KEHS § 6 lg 1 tuleb läbi viia, § 6 lg 2 teine loetelu, mille puhul tuleb läbi viia eelhindamine ja otsustatakse, kas on vaja läbi viia sisuline hindamine KSH eeldamise ja hindamise vajalikkuse küsimusi saab viidata 3-3-1 -73-16 (krossiraja kaasus)
30.novembril 2006.a. on Tallinna Linnplaneerimise Amet algatanud Narva mnt. 80 kinnistu detailplaneeringu koostamise, milles nähti projekteerimistingimuste taotlemiseks ette eskiislahenduse koostamine kooskõlas muinsuskaitseliste eritingimustega ning ehitusõiguse ulatuse määramine kooskõlas Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride määramise ning kaitse- ja kasutamistingimuste seadmise teemaplaneeringuga (Tallinna LVK otsus nr. 72, 09.03.06.). Käesolevaks hetkeks on muinsuskaitse tingimustele vastav arhitekt Martin Aunini eskiislahendus saanud heakskiidu ning sama arhitekt tegeleb hetkel detailplaneeringu koostamisega. Konservatiivse prognoosi kohaselt valmib töö 2007.a. aasta lõpuks. Detailplaneeringu objektiks on hetkel olemasolev rekonstrueeritav ajalooline hoone
Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega Funktsionaalne e. teemaplaneerimine - käsitleb ühiskonna jaoks vaid ühte või mitut antud hetkel olulist (täpsustamist vajavat) teemat, sektorit või funktsiooni käsitletaval territooriumil (nt linna jalgrattateede planeering, valla puhkealade planeering). Teemaplaneeringuga täpsustatakse tavalistelt juba olemasolevat terviklikku territoriaalset planeeringut. 2. Planeerimisprotsessi põhietapid: · olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs · hinnangu andmine looduslike ja inimtekkeliste ressursside võimalikule jaotamisele ja kasutamisele · eri huvide väljaselgitamine 3. 4
väärustatud aladest, massiivsetest looduslikest aladest, looduskaitsealuste ja väärtuslike objektide kogumikest, väärtuslike maastike hindamisel tuvastatud aladest Koridoride moodustamisel: saab arvestada pinnamoodi, vetevõrku, tugialade vastastikust paiknemist, liikide levi- ja rändeteid, ühenduskohti suurte tugialade ja linnadega 13 Teemaplaneeringuga seatavad kasutustingimused. Võimalused ja meetmed teemaplaneeringu eesmärkide elluviimiseks. Roheline võrgustik tugialad ja koridorid (erinevate värvidega) piirkond rohelise võrgustiku sidususe tugevdamiseks konfliktala võimalik konfliktala Väärtuslikud maastikud võimalik riikliku tähtsusega maastik maakondliku tähtsusega maastik kohaliku tähtsusega maastik vaatekoht vaatesuund kauni vaatega teelõik
ühiskonnaplaneerimise valdkondadest. Territoriaalplaneerimine saab ise ja seab piiranguid sotsiaalmajanduslikule planeerimisele. funktsionaalne planeerimine - Teema- ehk sektor- ehk funktsionaalne planeerimine käsitleb ühiskonna jaoks vaid ühte või mitut antud hetkel olulist (täpsustamist vajavat) teemat, sektorit või funktsiooni mingil haldusüksusel või piiritletud territooriumil (nt linna jalgrattateede planeering, valla puhkealade planeering). Teemaplaneeringuga täpsustatakse tavalistelt juba olemasolevat terviklikku territoriaalset planeeringut. sektorplaneerimine (teemaplaneerimine), tervikplaneerimine - Ühiskonnaplaneerimine on koondnimetus erinevatele planeerimistegevustele, mille eesmärgiks on terviklik planeerimine erinevatel ühiskonna tasanditel. Terviklik planeerimine toetub nii territoriaalse- kui ka teemaplaneerimise põhimõtetele. 2. Planeerimisprotsessi põhietapid.
ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üldplaneering, Supilinna üldplaneering, Tallinna Haabersti linnaosa üldplaneering). Teema- ehk sektor- ehk funktsionaalne planeerimine käsitleb ühiskonna jaoks vaid ühte või mitut antud hetkel olulist (täpsustamist vajavat) teemat, sektorit või funktsiooni käsitletaval territooriumil (nt linna jalgrattateede planeering, valla puhkealade planeering). Teemaplaneeringuga täpsustatakse tavalistelt juba olemasolevat terviklikku territoriaalset planeeringut. Ühiskonnaplaneerimine, mis käsitleb tervet haldusüksust või muud moodi piiritletud territooriumit (st on territoriaalne) sisaldab endas alljärgnevaid etappe: • olemasoleva keskkonna looduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja majanduslike osiste analüüs, nende keskkonnaosiste omaduste muutmise piirangud ja võimalused;
annaabi.ee 
