oletatakse selle põlvnemist Kagu-Hiina, Põhja-Birma ja Ida-India kõrgendikelt või siis on ta levinud Indiast Assami regioonist edasi Hiinasse. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel. Näiteks Birmas söödi värskeid teelehti salatina, Siiamis (tänapäeva Tai) lisati kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga oli tuntud puder, kus teelehtedele oli lisatud odrajahu ja võid.. Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Tol ajal oli tee hinnatud arstim, mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele piisavalt suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati Sichuani mäenõlvadel teeviljelusega. 5. sajandiks oli teejoomine lisaks ravimile Hiinas ka naudingu allikana laialt levinud ja paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks.
Birma ja Ida-India kõrgendikelt või siis on ta levinud Indiast Assami regioonist edasi Hiinasse. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel. Näiteks Birmas söödi värskeid teelehti salatina, Siiamis lisati kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga oli tuntud puder, kus teelehtedele oli lisatud odrajahu ja võid. Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Tol ajal oli tee hinnatud arstim, mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele piisavalt suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati Sichuani mäenõlvadel teeviljelusega. 5. sajandiks oli teejoomine lisaks ravimile Hiinas ka naudingu allikana laialt levinud ja paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks.
umbes 72% sellest on must tee, 23 % roheline ja ainult 4 % teised sordid. Ajalugu Roheline, hiljem ka must tee on olnud Aasias tuntud juba kauem kui 5000 aastat. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel. Näiteks Birmas söödi värskeid teelehti salatina, Siiamis lisati kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga oli tuntud puder, kus teelehtedele oli lisatud odrajahu ja võid. Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Tol ajal oli tee hinnatud arstim, mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele piisavalt suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati Sichuani mäenõlvadel teeviljelusega. 5. sajandiks oli teejoomine lisaks ravimile Hiinas ka naudingu allikana laialt levinud ja paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks.
Hiina, Põhja-Birma ja Ida-India kõrgendikelt või siis on ta levinud Indiast Assami regioonist edasi Hiinasse. Lisaks joogile on teed ammustest aegadest alates kasutatud ka toiduvalmistamisel. Näiteks Birmas söödi värskeid teelehti salatina, Siiamis lisati kuivatatud lehti kalaroogadele, Tiibetis aga oli tuntud puder, kus teelehtedele oli lisatud odrajahu ja võid. Esimene usaldusväärne kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Tol ajal oli tee hinnatud arstim, mitte igapäevane jook. Seda kasutati seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks. Igal juhul oli nõudlus tee järele piisavalt suur, et metsikult kasvavaid teelehti hakkas nappima ja seetõttu alustati Sichuani mäenõlvadel teeviljelusega. 5. sajandiks oli teejoomine lisaks ravimile Hiinas ka naudingu allikana laialt levinud ja paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks.
keetma. Kõrvaloleva põõsa küljest kukkusid kuivanud lehed keevasse vette ja pruun vedelik segunes veega. Teadlasena oli imperaator huvitatud uuest vedelikust, jõi natuke ja leidis selle väga värskendava olevat. Ja nii loodi legendi kohaselt tee. (See müüt on säilitanud nii palju praktilist jutustust, et paljud mütoloogid usuvad, et see võib olla tihedalt seotud praeguseks ajaloost kadunud tegelike sündmustega.) Esimene kirjalik allikas teekasvatuse kohta pärineb aastast 350. Seda kasutati ravimina (seedehäirete raviks ja närvide parandamiseks). Nõudlus tee järele põhjustas teeviljeluse alustamisega Sichuani mäenõlvadel. 5. Saj levis tee Hiinas ka naudingu allikana ning paljud talupojad kasutasid osa maast tee kasvatamiseks. Jaapanisse saabus tee 729. Aastal Hiina munkade kaudu. Arvati, et tee on abivahend pikkade meditatsioonide ajal aitas ära hoida tukastamise. Eestis hakati teelehti müüma 1695 Tallinna raeapteegis. (3.)
silmis. Tänu lõputule krediidile ei pidanud need mehed kunagi tee eest oopiumiga maksma. Ameerika oli võimeline Inglise teemonopoli murdma, sest laevad olid kiiremad ja Ameerika maksis kullas. 1.9 GLOBAALNE TEEISTANDUSTE ARENG Soti botaanik ja seikleja Robert Fortune, kes kõneles hiina keelt vabalt suutis Hiinasse sisse imbuda esimesel aastal pärast Oopiumisõda. Ta omandas mõned tugevalt valvatud teeseemned ja tegi märkmeid teekasvatuse kohta. Trooni toetusel tehti Indias mitmeid teekasvatuse eksperimente. Paljud neist kukkusid halva pinnasevaliku ja vale kasvatustehnika tõttu läbi, laostades nii mõnegi aadliperekonna noorima võsu. Iga läbikukkumisega täiustus tehnoloogia. Lõpuks, pärast aastaid katsetusi ja vigu, kaotatud ja teenitud varandusi õitsesid Inglise teeistandused Indias ja teistes Aasia osades. Loodi suured Inglise teekauplemise kompaniid ja tootmist mehhaniseeriti kui maailm industrialiseerus hilistel 1880ndatel. 1
annaabi.ee 
