Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen
*teaduse rolli on hakatud mõõtma kasulikkuse skaalal *teadmine pole enam eesmärk omette, vaid vahend mingi eesmärgi saavutuseks 49 *ei küdiat enam, kas see on tõsi, vaid kuidas on võimalik seda teadmist kasutada *teadmine on miski, mida tahetakse maha müüa *temise mõõtmine kasulikkusega allak äik *uue modernism sündi uskumine postmodernism on mingi vahel üli, mis loob teadmisega uued suhted *teadmine ei ole lihtsalt midagi neutraalset, tedmine on alus võimusuhetele (domineerimissuhe, valitsemine) *vaja luua teatav hegemoonia (kellegi liidirks olemine, kelle ümber toimib ühtsus) *ratsionaalsus ja kord * Jean Foucault (19261984) *võimushted ja teadmise loomus *Nietzsche valgustsuse illusion valgustus on tapnud jumala mis tuleb asemele? pakuti, et tuleb asemele m õistusejõud, ei olnud nõus, ise arvas siduda tõeotsingud sellise ideega nagu võimutahe (Wille zur Macht), inimese
ärakasutatavat isikut kui vahendit teo toimepanemiseks. Vastavalt teovalitsemise teooriale võib eristada järgmisi ärakasutamissuhte vorme: 3 K. Maurer, Õigusleksikon , Interlex, Tallinn, 2000, lk 384. 4 RT I 2001, 61,364, 5 E. Samson, J. Sootak, M. Ernits, P. Pikamäe, Karistusseadustiku üldosa eelnõu, Juura Õigusteabe AS,1999, lk 29 6 RT I 2001, 61,364, · ärakasutatud isiku valitsemine teadmisega. Siinjuures on oluline, et vahendlik täideviijal on ülekaalukas tedmine faktidest, mida ei tea ärakasutatav. Üldjuhul toimub see ärakasutatava eksimusse viimisega · Ärakasutatud isiku valitsemine tahtega esineb siis, kui vahendlikule täideviijale on teada asjaolud, mis välistavad ärakasutatava vastutuse õigusvastasuse või süü puudumise tõttu. · Ärakasutatud isiku valitsemise korral organisatsioonilise võimuaparaadi abil on vahendlik täideviija süüteo toimepanemisest juhitinud võimuaparaadi juht, isegi kui
SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukolledzile) FLFI.00.044 Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (ES lk 16-18) 2. Platoni ideedeõpetus (wordi konspekt) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (wordi konspekt) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (ES lk 46-48, 50-51, 59-61) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee (ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-113) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses (lk 202), meelelise tunnetuse aprioorsed tingimused (lk 206), transtsendentaalne filosoofia(lk 204), aru kategooriad (lk 207), mõistuse ideed (lk 210), traditsioonilise metafüüsika kriitika (lk 208) 8. Kanti eetika: kohustus, kategooriline imperatiiv (lk 214-215) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism (word+ ES lk 307-331)
Kokku korjati inf nii selle kohta, mis oli olnud viimasel ajal kui kasutati teiste poolt kokku korjatud materjale varajasemate sündmuste kohta. Collingwood teeb vahet ka selle vahel, mida kreeklased- roomlased tegid ja mida nad oma tegudest rääkisid. Platoni jaoks ei ole ajalugu üldse distsipliinina olemas. Aristotelese jaoks aga oli ajalugu poeesiast alam liik. Tõeline teadmine on püsiv, muutuva koh- ta käis sõna “arvamus” — mõtlesid kreeklased. Siis ajalugu ei olegi tedmine, kuigi on mõtlemisharjutusena kasulik. Keskajal Collingwoodi arvates Euroopas ajalugu olemas ei olnud, sest kroonikakirjutajad kirjutasid ainult seda mida teadsid või arvasid teadvat. Näiteks ülistasid Jumala au. Collingwoodi arvates tekkis ajalugu teist korda distsipliinina alles 17.– 18. sajandil. See toimus kahel viisil: käärid-ja-liim — Ajaloolane otsustab, mida ta teada tahab ja kogub kõik väited selle kohta kokku. Need puudutavad paljusid asju, aga ajaloo-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
