Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"teatritekstid" - 7 õppematerjali

Eesti kirjandus - tabel
2
docx

Eesti kirjandus - tabel

1980 Luule ­ dadaism, sürrealism, futurism, Viivi Luik, Merle Kuresoo, Viivi Luik ­ ,,Seitsmes rahukevad", Merle Kuresoo ­ Ainulaadne nähtus M.Kuresoo n ekspressionism, biitluule. Enn Vetemaa, Lennart Meri, ,,Olen 13-aastane", Enn Vetemaa ­ ,,Nukumäng", sotsioloogilised teatritekstid. Toi Proosa ­ Suur muudatust ei toimu, Mihkel Mutt, Jaan Kross, Lennart Meri ­ ,,Hõbevalgem", Mihkel Mutt ­ ,,Hiired kirjandus murrang, suurenes dün erinevate tekstide kokkupõimimine, Doris Kareva, Hando Runnel, Tuules", Jaan Kross ­ ,,Wikmani poisid", Doris Kareva ja mängulisus, esiplaanile tõusid

Kirjandus → Kirjandus
46 allalaadimist
Keskaeg
2
doc

Keskaeg

KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng,

Kirjandus → Kirjandus
214 allalaadimist
Keskaja kirjandus
4
rtf

Keskaja kirjandus

Esimene keskaegne autor, kes päärab tähelepanu inimse isiksusele. Püüab iseennast tunnetada ja tundma õppida. Sillutab oma loominuguga teed renesanssi, kus inimene tõuseb esiplaanile. Näitekirjandus Kujunes välja kristlikust liturgiast. Esialgu toimusid teartaliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt edasi linnaväljakule. Alguses olid ned kirjutatud ettekandmiseks preestlitele ja koorpoistele, hiljem ka lihtkodanikele. Teatritekstid muutusid ajajooksul keerukamaks, nagu ka lavaseadmed. Lavastused pidid olema tõetruud, laval olid ka elusad loomad, näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Saatels oli instrumentaal või vokaalmuusika. Teater oli keskaja inimestele kunstiliikidest kõige lähemal. Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidend kirjutati tavaliselt üheks korraks, nt mingiks tähtpäevaks. Etendused olid tasuta. Liturgiline draama - otsene piiblitekstide illustratrioon

Kirjandus → Kirjandus
191 allalaadimist
Mati Unt ja Nüüdisteater
9
docx

Mati Unt ja Nüüdisteater

Unt võttis aluseks Peet Vallaku külarealistliku novelli ,,Maanaine" ning kirjutas ja lavastas selle ümber arvukate stilistiliste variatsioonidena. Undi suhe lavastatavate kirjandustekstidega oli eesti teatri kohta üldse tavatult aktiivne: ta töötles neid, liitis ja lahutas sündmusi ning tegelasi, tõi sisse tsitaate ja viiteid paljudele teistele kultuuritekstidele, asetades teose uutesse seostesse. Näiteks teisendas ta ,,Hamleti tragöödia" värssteksti proosaks. Undi teatritekstid on kõrgel määral intertekstuaalsed, seda oli ka lavastuse poeetika. Kirjaniku lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud teatraalsus. Sisulisest küljest olid Undi lavastused mitmetähenduslikud ning avatud erinevatele tõlgendustele üsna laias ulatuses; nende sõnumit ei saa lihtsalt ja lühidalt formuleerida. Eesti autoreist olid talle olulisimad Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Iseseisvuse eelõhtul tegi

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused
14
doc

Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused

Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Tsensuuri varisedes alustas ta absurdidraama lavastamist. Kunstilises mõttes torkab silma paljustiililisus. Ta sulatas või segas ühes lavastuses kokku väga erinevaid stiili- ja zanrielemente, tundetoone ja mänguvõtmeid, taotlematagi terviklikku üldmuljet. Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. 20.Mati Undi teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Tema teatrimõistmist mõjutasid Antonin Artaud, kaudsemalt Bertolt Brecht, samuti oli ta kodus sajandilõpu avangardses teatrimõttes. Ta rõhutas lavakunsti sõltumatust kirjandusest ning väärtustas vastupidi psühholoogilise teatri esteetikale teatri kunstlikkust, mängulisust ja kehalisust. Undi teatritekstid on intertekstuaalsed. Tema lavastustele oli omane kummastav iroonia ja rõhutatud

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
149 allalaadimist
Keskaeg ja Dante
8
doc

Keskaeg ja Dante

KESKAJA DRAAMA Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente. Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirikuesisele platsile, sealt linnaväljakule. Liturgilised näidendid olid algul kirjutatud ettekandmiseks preestritele ja kooripoistele, pärastpoole tulid mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev

Kirjandus → Kirjandus
101 allalaadimist
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

vilistada, võidi loopida tomatitega vms. Publik korrigeerib seda, mida näitleja laval teeb. 6) Prantsuse teatri eellugu (müsteriaalse teatri lõpp, farss, ,,Plejaad", A. Hardy) ja klassitsismi tekkimine. Tugeva rahvusteatri tekkimiseks vaja eeldusi: stabiilsust ühiskonnas, tarvis rahu ja tugevat keskvõimu. Sellistes tingimustes tekibki teater. Teatristardi tingimused soodsamad kui teistes euroopa riikides, üsna varakult (14.sajandiks) olid tekkinud tugevad teatritekstid (nt Teofilise miraakel jne). 16. sajandi alguses puhkeb reformatsioon, jaluletõusmiseks kulub palju aega. Prantsusmaa puhul iseärasus ­ tema asend: jääb kahe tule vahele, ühest küljest Inglismaa ja Madalmaad, teisest küljest Itaalja ja Hispaania. Prantsusmaal tõsine konflikt ühiskonnas ­ katoliiklaste ja hugenottidega. See konflikt ähvardas kodusõjaga (Pärtliöö). Vastureformatsiooni laines keelustati 1548. aastal müsteeriumid Prantsusmaal. Kellegi usulikuks kasvatamiseks olid

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
166 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun