hädas. Näitlejatel puudus oma maja ning proovideks renditi 4-toaline korter, kus osad näitlejad, sh ka Leo Kalmet, elasid. Etendusi anti Saksa Seltsi Teatrimajas ehk praeguses Draamateatris. Draamastuudio teatri esimene õnnestumine tuli Max Mohri komöödiaga “Improvisatsioonid juunis”. (1927.a) Mõni aeg hiljem haigestus tuberkuloosi ja suri draamastuudio mõttekandja Rudolf Engelberg ning Leo Kalmetil ei jäänud muud üle, kui ohjad enda kätte haarata ja hakata ise teatrijuhiks, kuna ta ei tahtnud läbi suure vaeva ülesehitatud teatril minna lasta. Leo jäi teatrijuhiks 17aastaks. (kuni 1944aastani.) Leo Kalmet oli väga hea oma näitlejate vastu - ta korraldas lisaks päevastele proovidele kus olid kõik kohal hommikuti või õhtuti lisaproove, kus said harjutada need näitlejad kelle kohad veel nii hästi mõtet ei kandud või välja ei tulnud ja see väga selline
18.saj lõpus väga populaarne näitekirjanik august von kotzebue, elas tallinnas. 1870 .a 24 juuni eesti rahvusliku teatri synd. Lydia koidula näitemänguga,..saaremaa onupoeg.... vanemuise seltsi uus maja tartus jaama tänavas. 1871 uus näidend... saaremaa mulk ,koidula oma teos. Koidula teatris oli näitlejateks ainult mehed. 1880 keksel hakkas vanemuse seltsi teatrikruppi juhtima august viira. Keda võib pidada esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva harimine , vastandas teatrit meelelahutusele. 2. Psühholoogiline realism, 3. Ansambli teater 4. Lavastuslik tervik. 13 aug. 1996 ....avati esimene eesti kutseline teater vanemuine.
põhjendamatust teatraalsusest hoidumist, sügavat rolli sisseelamist ja psühholoogilist usutavust. Menning eelistas lavastada Eesti eluolule lähedasi näidendeid, repertuaari valis ta realistlike näitekirjanike loomingut nii Eestist kui mujalt. Range kunstilise mõõdupuuga suhtus Menning väga kriitiliselt salongiteatrisse ja odavasse meelelahutusse. Vanemuine - Kui 1906aastal alustas Tartus tööd Eesti esimene kutseline teater Vanemuine, kutsuti Menning selle esimeseks teatrijuhiks ja lavastajaks. Menningu nõuded teatrile olid kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud. Kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse. Peale seda tegutses ta 19141918.aastani Tallinnas Päevalehe toimetuses teatri- ja kontserdiarvustajana, seejärel alustas aktiivset poliitikatööd
Saksa okupatsiooni ajal jätkas Vanemuine tegevust, teatri külastatavus oli kõrge. Oluliseks sündmuseks oli Eduard Tubina balleti "Kratt" esiklavastus 1943. 1944 - suur osa trupist lahkus kodumaalt, teatrisse tuli palju uusi näitlejaid. Vanemuise teatrihoone süttis lahingute käigus ja hävis täielikult. Teater kolis Tartu Saksa Teatrisse (praegune Vanemuise teatri väike maja). 1944-1948 - juhtis teatrit Kaarel Ird. 1950-1953 - oli teatrijuhiks Aleksander Poljakov. Uus riigivõim püüdis likvideerida Vanemuise teatri muusikaosa, peaaegu täielikult lagunes balletitrupp. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. 1956. aastal naases peale sundpausi teatri direktori-peanäitejuhi kohale Kaarel Ird, kelle juhtimisel tegutsevas teatris esietendus arvukalt eesti algupäraseid näidendeid, oopereid, ballette. 1956
Regulaarsemad etendused nõudsid ka regulaarsemat näiteseltskonda, tippajal umbes 100- liikmeline trupp (näitlejad + orkester, koor). Etendusi antakse kord nädalas. Repertuaar järgis suures osas Saksa Käsitööliste Seltsi suveteatrit (Molière, Shakespeare + eesti algupärandid). 9. Kutselise teatri loomine. Vanemuine ja Estonia kaks professionaliseerumise mudelit. Vanemuise side Wiera teatriga katkestati. Uueks teatrijuhiks valiti Karl Menning, kes saadeti Saksamaale õppereisile. Ta õppis Max Reinhardti reziiklassis. Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. Kutselise Vanemuise tekkis 1906. aastal koos uue maja avamisega, avalavastuseks August Kitzbergi "Tuulte pöörises". Näitlejatetruppi tuumiku moodustasid: Ants Simm, Hans Rebane, Amalie Konsa, Leopold Hansen, Olly Västrik.
Näitlejast, teatritegelasest ja näitekirjanikust Paul Pinna sündis 21. September 1884. Aastal Tallinnas linnaametniku pojana, õppis 4- klassilises linnakoolis, hiljem (1916 ) lõpetas eksternina reaalkooli. Seejärel töötas 1899-1906. Aastani kantselei ametnikuna Tallinna ringkonnakohtus ja linnavalitsuses. 1906. Aasta suvel astus direktor Duve juhatusel töötavasse alalisse saksa näitetruppi ja siirdus sama aasta sügisel näitlejaks ja teatrijuhiks äsjaasutatud ,, Estonia "elukutselisse teatrisse, kus teotses kuni 1914. aastani, olles seega Tallinna eesti alalise teatri rajajaid. Vaheajal käis Pinna suviti Saksamaal, täiendas ennast E. Reicher´i teatriakadeemias Berliinis ja mängis 1913. aasta suvehooaja Kieli linnateatris. Sügisel 1914 asus ta Venemaale ja mängis Nizni--Novgorodi, Kaasani, Samaari, Saratovi ja Moskva (Nikitski) teatreis. 1915. aasta sügisel
Muusikaelu *esimene proffesionaalsete muusikute põlvkond *sümfoonilised ja eesti rahvamuusika ühendamie *muusika jõuab kodudesse (grammafonid) *oratoorium "Jeonase lähetamine" *Uus muusikute põlvkond: Miina Härma, Aleksander Läte, Heino Eller, Mart Saar, Rudolf Tobias(on eesti 50 kr peal) Teater *tekivad kutselised teatrid "Vanemuine" (arhitekt: Armas Lindgren), "Estonia"( arhitekt: Armas Lindgren), "Endla" *Uued honed "Vanemuisele" 1906 ja "Estoniale" 1913 *"Vanemuise" teatrijuhiks Karl Menning *"Estonia" staar Paul Pinna *Harrastustrupid üle kogu maa Arhitektuur *Juugendusstiil *Amende villa *Rahvuslik stiil *EÜS hoone Hariduselu *Peale 1905.a revolutisooni asutati eestikeelseid erakoole *1906.a Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Sport *Georg Lurdich maadleja *Martin Klein
protsessid.Peame pidevalt selekteerima. Professionalismi suurendamine juhtimises – järjest rohkem on hakatud kasutama prof. juhtimist, mis tähendab et kasutatakse prof. juhte, kes on need juhid, kes 8 oskavad juhtida. Varem oli aga paljuski nii et head tegijad edutati juhiks. A la ta on parim näitljea, parim ooperilaulja ja parim oma alal, kui tema panna teatrijuhiks, siis läheks kõik pekki, sest tal pole juhtimi annet ega kogemust. Tähtis on see et sa oleksid juht ja oskaksid seda teha. Tajuks kuidas org. Protsessid käivad ja kuidas kõik toimib. st et koolitatakse prof. juhte. Empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele – uurime enne kui otsustame. Mõõdame (mot. Uuringud, rahulolu uuringud). Suureneb inimressursiga tegelemine – inimressurss kui üks ressurss teiste ressursside kõrval
annaabi.ee 
