Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944). Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust. Ta väitis näiteks: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samotraakia Nikest!" Futuristlikke maalikunstnikke huvitas eelkõige liikumise kujutamine. Maalil, kui staatilisel ja kahemõõtmelisel pinnal on see teatavasti kaunis raske.
Dionysose seosel hullumeelsuse, naiste, tantsu ja muusikaga ning piiride kadumisega looma, inimese ja jumala vahel on tragöödiale oma tähtsus. Veel ilmekamalt näitab veinijumala seotust tragöödiaga maski kasutamine. Nimelt austati teda sageli maski kujul. Maskiga näitleja võib katsetada erinevaid identiteete, olemusi või kogemuse kategooriaid sulandada, segades meheliku ja naiseliku, inimliku ja loomaliku jne. Mask on seega teatraalses kogemuses keskse tähendusega, ta väljendab publiku valmidust alistuda illusioonile, mängule ja loovutada selleks emotsionaalset energiat. Kõigil neil põhjustel oli Dionysos kõige sobivaim jumal tragöödia valitsemiseks. Tragöödia määratleb uuesti pealtvaataja rolli. See põhjustab publikus pinget, mis tekib kahe pooluse vahel ühelt poolt nauding esitatud vaatemängust ning teisalt kannatus, mida põhjustab nähtu sisu
uusromantismile vastandavaid tendentse nimetama modernistlikeks. FUTURISM Varaseimaks vooluks modernistlike voolude hulgas loetakse üldiselt futurismi. See tekkis 20. saj algul Itaalias. Futurism on suunatud tulevikku, nagu ütleb ka voolu nimetus (lad k futurum "tulevik"). Futurismi algataja ja peamine teoreetik oli itaallane Filippo Tommaso Marinetti (1844 1900), kes avaldas mitu futurismi manifesti, esimene ilmus 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. See tulevikukunst eitas traditsioonilist kultuuri, kirjandust ja keelekasutust, laadilt oli futurism agressiivne ja ründav, nihilistlik, poliitiliselt äärmuslik. Futuristidest õhkus raevu ja rahulolematust kogu vana vaimse maailma vastu. Nad kutsusid olemasoleva
Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944). Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust. Ta väitis näiteks: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samotraakia Nikest!" Teine võimalus oli kasutada kubismi kogemust, lammutada nähtav maailm kildudeks ja panna sellest kokku pilt, mis mõjuks rahutuna, liikuvana, erinevalt kubistide püüdlusest tasakaalukusele
Kõigepealt vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti looma neile vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn. manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja skandaalimaiguline enesereklaam, mis sai paljudele hilisematele kunstivooludele eeskujuks. Futuristide eestvedaja ja manifestide tähtsaim autor oli luuletaja ja maalikunstnik Filippo Tommaso Marinetti (1876-1944). Teatraalses ja tundeküllases stiilis ülistas ta moodsa tsivilisatsiooni saavutusi ja väitis, et vana kunst on surnud ning kõlbmatu. Kunst pidi väljendama kaasaegse elu dünaamikat ja jõulisust. Ta väitis näiteks: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samotraakia Nikest!" Futuristid üritasid oma programmi rakendada kõigis kunstiliikides. Skulptuuris kujutas Umberto Boccioni (1882-1916) liikumist vormide väljavenitamise ja moonutamise teel.
mõttemaailm inimesekeskseks. Üksiku ja konkreetse inimese huvid, soovid, püüdlused muutusid selleks keskmeks, millest lähtus ja mille ümber koondus nähtuste ja sündmuste seletamine. Ajaloolase Jacob Burckhardti sõnul avastas renessanss indiviidi ja rajas sellega tänapäeva individualismi. Linnastumine: Inimene on sündinud selleks, et elada tsiviliseeritud ja kultiveeritud elu. Linn on selleks lavaks, kus seda saab teoks teha. Parimad esinejad küünivad selles teatraalses etenduses jumaliku täiuseni. Leon Battista Alberti (14041472) filosoofia materialiseerumine arhitektuuris. Aristotelese autoriteedi mittetunnustamine. Francesco Petrarca (13041374). Inspiratsioon: piibel, Püha Augustinus ja Cicero. Aristotelese filosoofiast tuleb loobuda mitte ainult selle pärast, et see on vale (mida ta kindlasti on), vaid eelkõige sellepärast, et ta ei tee inimest paremaks ja õnnelikumaks: Üks asi on teada, teine armastada; üks asi on mõiste, teine tahta
annaabi.ee 
